:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2023/06/26/15415572t1h3e0f.jpg)
Võidupüha puhul toimunud maakaitsepäeva rivistusel sammusid sajad inimesed Jõhvis orkestri saatel läbi linna muusikaväljakult Vabadussõja ausamba juurde. Maakonna teenetemärgi pälvisid Tarvo Kruup ja Kaisa Pukk.
VIDEO JA PILDIGALERII ⟩ Võidupühal sammusid sajad inimesed läbi Jõhvi
Peatus tehti keskväljakul kindral Tõnissoni ausamba juures. Kindralmajor reservis ja riigikogu liige Meelis Kiili ütles, et tähistame üht Eesti ajaloo tähtsündmust − võidupüha. "104 aastat tagasi olid Põhja-Lätis rasked ja rängad lahingud. Aga ka siin, Virumaal, toimusid lahingud. Kogu Eesti, kõik Eesti inimesed andsid endast parima, et saavutada võit ja saavutada rahu," sõnas ta.
Meelis Kiili märkis, et kindral Tõnisson vaatab oma sambal seistes itta. "Ta vaatab sinna, kust on aegade algusest tulnud meie vihamees, kuhu me oleme ta tagasi surunud, korduvalt ja jälle ja jälle."
Kindral Tõnissoni ausamba juurest liikus kolonn Kohtla-Järve linnaorkestri helide saatel kirikuparki Vabadussõja ausamba juurde.
/nginx/o/2022/08/17/14764926t1h7dd5.jpg)
Maakonna teenetemärgi pälvisid Tarvo Kruup ja Kaisa Pukk
Maakaitsepäeva rivistusel said Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimehelt Eve Eastilt maakonna teenetemärgi Ida prefekt Tarvo Kruup ja Toila valla kultuurielu eestvedaja Kaisa Pukk.
Ida-Viru maakonna teenetemärk on maakonna kõrgeim autasu. Teenetemärgiga tunnustab Ida-Virumaa omavalitsuste liit inimesi, kellel on eriti silmapaistvaid isiklikke teeneid Ida-Viru maakonna ees.
/nginx/o/2023/06/03/15366381t1h68d4.jpg)
Reimaa: Eesti saatus otsustatakse sageli Ida-Virumaal
Jõhvi vallavolikogu esimehel Vallo Reimaal oli erakordselt hea meel, et selle samba juurde tulid kokku kogu Ida-Virumaa omavalitsuste juhid. "Läbi sajandite on väga selgelt ilmutanud end tõde, et Eesti saatus otsustakse sageli Ida-Virumaal," ütles ta.
Vallo Reimaa märkis, et kui pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on ka Eestis kaitsetahe suurenenud, siis meie riigi väärtuseks pidamisega ei ole veel sugugi piisavalt hästi. "Väga tähtis on oskus ühiselt riigina toimida. See on suur oskus, kui me seda veel ei oska, siis tuleb õppida," sõnas ta.
Vabadussamba juures jagati Ida-Viru omavalitsusjuhtidele ka võidutuld, mille tõid Viljandist Alutaguse maleva kaitseliitlased Inga Kütt ja Ivar Tallerman.
Kohtla-Järvel kogunes ligemale sada inimest võidupüha hommikul vanalinnas asuva Vabadussõja ausamba juurde tähistama võidupüha.
Kaitseliidu Alutaguse maleva juhatuse liige Kalev Naur meenutas, et Kohtla-Järve Vabadussõja ausammast on kaks korda taastatud, pärast seda kui okupatsioonivõim oli selle ära lõhkunud. "Me peame lugu oma traditsioonidest ja me koguneme oma sümbolite juurde, et tähistada võitlusi ja mälestada kõiki, kes on hukkunud Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest," sõnas ta.
/nginx/o/2023/06/26/15415577t1h8334.jpg)
Odinets: mõelgem ka õdedele ja vendadele Ukrainas
Kohtla-Järve volikogu esimees ja riigikogu liige Eduard Odinets ütles, et austades oma kangelasi, kes võitlesid rohkem kui sada aastat tagasi Eesti vabaduse eest, mõtleme ka meie Ukraina õdedele ja vendadele, kes võitlevad praegu ka meie vabaduse eest.
"Ma tänan kõiki Kohtla-Järve inimesi, kes on avanud oma kodud ja südamed Ukraina inimestele, kes on sõja eest pagenud varju Eestisse ja meie linna," ütles Odinets, avaldades erilist tänu linna haridusasutustele, kes on suure südamega võtnud vastu Ukraina lapsi.
Kohtla-Järve linnapea Virve Linder lausus, et võidupüha on õige nimetada ka vabaduse pühaks. "Selleks, et mõista vabaduse väärtust ja kurjuse tegelikku olemust, ei pea see kõik korduma, me ei pea seda kõik ise uuesti ja uuesti läbi elama. Jumal tänatud! Intelligentne inimene, kellel on empaatiavõimega kõik korras, suudab raskeid asju ette kujutada ning õppida ajaloost, raamatutest, filmidest ja oma esivanemate valusatest, kuid tõelistest lugudest," ütles Linder.