Soome turist on Ida-Virut üles leidmas

Soome Tuglase selts tõi viiskümmend kultuurihuvilist soomlast kuueks päevaks Narva, kus suurt huvi pakkus ka äsja renoveeritud raekoda. Foto: LEA SAPO

Juunikuus on olnud Narva linnapildis märgata harjumatult palju Soome turiste. Soome Tuglase seltsi grupireis näitas, et piirilinn pakub kultuurihuvilisele külalisele tegevust peaaegu nädalaks.

Tapio Mäkeläinen Soome Tuglase seltsist on kirjutanud Kirde-Eesti reisijuhi, et innustada oma kaasmaalasi Tallinnast välja sõitma. Juunis tõi ta kuueks päevaks Narva 50 kultuurihuvilist põhjanaabrit. Kuidas ta nende aega piirilinnas sisustas?

"Olen soomlaste Eestisse toomisega tegelnud 40 aastat ja selle aja jooksul on mul olnud umbes sada tuhat turisti, kellele olen kava koostanud või giidiks olnud. Eks see töö on õpetanud. Kuna saan 65aastaseks ja turistidest suur hulk on minust vanemad, siis olen hakanud mõtlema selle peale, et tormamine pole väga hea, inimesed väsivad ära," põhjendas ta pikemat peatumist.

Eelmise aasta juunis katsetas Tapio Mäkeläinen kuuepäevast reisi esimest korda. "Tookord olime Pärnus, elasime kesklinnas, kuni lõunasöögini oli programm ja siis vaba aeg, et omapäi linnaga tutvuda. Tagasiside oli positiivne ja julgustas mind veel selliseid reise tegema."

Kadri Jalonen. Foto: Matti Kämärä

Soomlaste huvi kasvus pole midagi juhuslikku

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen:

"Soome Tuglase seltsi grupp oli märgiline selle poolest, et sinna kuulusid ehedad kultuurituristid ja Narva oli neile kuueks päevaks piisavalt huvitav koht. Narval on pakkuda nii palju põnevaid vaatamisväärsusi ja tegevusi. Müts maha ettevõtjate ees, et nad on jaksanud kriiside ajal piisavalt investeerida ja taset hoida!

Oleme Ida-Viru turismiklastris Soome turu vallutamise nimel palju tööd teinud: korraldanud üritusi edasimüüjatele, osalenud alates sügisest kolmel messil jms. Soome grupid on kindlasti ka kutsumise tulemus, selles pole midagi juhuslikku. Tuglase selts tuleb järgmisel aastal uuesti suure grupiga. Oleme nendega head suhted sisse seadnud ja tahame koostööd jätkata.

Tööd Soome turul kavatseme veel intensiivistada: 1 juulist asub tööle täiskohaga Soome turu juht (siiani oli pool kohta). Turgu ei saa kuidagi vallutada, kui sa seal nähtaval ei ole. Kõik piirkonnad Eestis võitlevad selle eest."

Soome seenioridele tasub panustada

Narvas kordas ta sama, ajastades reisi Narva linna päevadele.

"Käisime kahel õhtul muusikat kuulamas, meil olid kokkulepitud kohtumised Katri Raigiga Narva raekojas ja Johanna Rannulaga Narva kunstiresidentuuris. Inimestele meeldis see, et oli palju vaadata, aga ka palju vaba aega, mida igaüks sai oma soovide järgi täita. Jagasin neile Narvas kohvikute ja söögikohtade aadressid, taksode numbrid, linnaliinibusside marsruudid, et oleks võimalikult lihtne inimestel endil liikuda, ja see täiesti töötas."

Soomlastel ei tekkinud keeleprobleemi ega muret sellega, kus süüa.

"Julgustasin neid, et võib-olla poekassas oskab teenindaja ainult vene keelt, aga restoranides ja muuseumides leidub ikka inimesi, kes räägivad kas eesti või inglise keelt. Ja oligi nii. Probleeme ei tekkinud ka söömisega. Valgest Kõrvitsast, mis mulle endale väga meeldib, sai mitme lemmikkoht. Narvas on piisavalt palju söögikohti, kus on maitsvad toidud ning hinnad on Tallinna ja Soome omadega võrreldes väga odavad."

Tuglase seltsis on üle Soome umbes kolm tuhat liiget, kes saavad osaleda keelekursustel ja kultuurireisidel. Nad on keskmisest suurema kultuurihuviga ning neil on suur huvi Eesti vastu.

"Soome seenioridel on hea tervis, nad reisivad palju, nendel on palju vaba aega ja üsna palju raha. Narva oleks tulnud isegi 70 inimest, aga grupi suurust hakkas piirama hotelli- ja restoranikohtade arv. Ka see, et nii suuri busse on Eestis ainult mõned. Viiskümmend on ideaalne grupi suurus," rääkis Tapio Mäkeläinen.

Tapio Mäkeläinen. Foto: Matti Kämärä

Rohkem soomekeelset infot

Tapio Mäkeläinen (pildil) jagab soovitusi, et soomlased tunneksid end Ida-Virumaal teretulnuna.

"Oluline on, et kui soomlane teeb lahti Narva linna kodulehe, oleks põhiinfo kättesaadav ka soome keeles: kuidas Narva bussi ja rongiga sõita, kuidas linnas liikuda, kust saab osta bussipileteid, kuidas saada Narvast Narva-Jõesuusse, kuidas tellida taksot jne. Ma ei ütle, et soomlane ei saa aru inglise keelest, aga kui info on soome keeles, siis ta tunneb, et on teretulnud.

Suurem osa ei tule ju Eestisse grupireisiga, vaid individuaalselt. Ja Narva võiks tulevikus täiesti olla selline turismi sihtkoht, kuhu inimene sõidab omal käel: laevaga Tallinna või äkki tulevikus ka Sillamäele ja sealt edasi Narva.

Oluline on ka näidata, et Narva-Jõesuu on nii lähedal, ja jagada infot, kuidas sinna liikuda. Kui on korraga kolm suurt Soome gruppi, siis hotellikohtadest jääb Narvas juba puudu.

Aegsasti peaks olema soomekeelne info Narva ooperipäevade, "Station Narva", Narva-Jõesuu džässifestivali ja teiste suurte sündmuste kohta. Soomlane on selline, et kui see suvi saab läbi, siis ta hakkab juba järgmise suvepuhkuse peale mõtlema. Nii et augusti lõpus peaks juba väljas olema järgmise suve ürituste info.

Oluline on ka sõnum, et Narva on turvaline, ilus ja Tallinnaga võrreldes odav linn."

Pandeemia tõttu jäi huvi realiseerimata

Vaivara Sinimägede muuseumi direktor Ivika Maidre kinnitas, et soomlaste gruppe on Ida-Virumaal rohkem liikumas. Narva linna päevade ajal oli ta ka ise ühele bussitäiele giidiks.

Tema sõnul tõusis vahetult enne COVIDit soomlaste huvi Ida-Virumaa vastu meeletult. 2020. aasta suveks oli näiteks sõjamuuseumis nii palju broneeringuid, et tekkis hirm, kas kõiki jõuab vastugi võtta. Pandeemia tõttu jäid grupid tookord tulemata. Samamoodi sundis Soome reisikorraldajaid broneeringuid üles ütlema Ukraina sõda, sest nad ei saanud gruppe kokku.

"Tundub, et esimene šokk on üle läinud ja soomlased päris ilusasti käivad," ütles Ivika Maidre.