:format(webp)/nginx/o/2023/07/05/15436549t1h3846.jpg)
Sellest ajast, kui Lüganuse võimud vabastasid Kiviõli 1. keskkooli direktori ametist kooli ja kogukonna poolt armastatud Heidi Uustalu, on möödas mitu aastat. Nüüd on Lüganusel võimul taas osaliselt samad inimesed ja jälle on neil kiusatus kooli praegust juhtkonda tõrjuma asuda.
Sellel poolaastal on koolis korraldatud kaks vallapoolset järelevalvet, mis paistab eriti veidrana, kuna Lüganuse vald annab tänavu 1. septembrist Kiviõli 1. keskkooli, nagu ka Kiviõli vene kooli ja Lüganuse kooli, haridusministeeriumi haldusesse.
Tundub, et praegune kooli direktor Tiit Salvan ei ole vallavõimude silmis piisavalt vallavõimu kummardav. Olen vestelnud pikalt kolleegide ja tuttavate lastevanematega, et mõista, mis siis õigupoolest lahti on. Olen saanud aru, et järelevalve on kooli kallale saadetud, et selgitada välja kooli personali kvalifikatsiooninõuetele vastavust ja vabade ametikohtade täitmiseks korraldatud konkursside korraldust.
Mida on Lüganuse võimud teinud valla koolide ja lasteaedade ning nende juhtide toetamisel?
Ekspert Marge Lepiku koostatud teenistusliku järelevalve õiendis tuuakse üldjoontes välja, et kool on personali värbamisel teinud palju vigu. Raskuskese on koolil, kes pole suutnud millegagi hakkama saada. Üksnes õiendit lugedes jääb mulje, et kool juhib ennast üksinda ja vastutust koolipidajal ei lasu. Õiendis tuuakse välja, et probleemid on pikaaegsed, näiteks pole alates 2015. aastast koolis logopeedi ja kvalifitseeritud eri- ja sotsiaalpedagoogi, lisaks on tööl hulk ilma kvalifikatsioonita õpetajaid.
Olen sellega nõus, et tugispetsialistid peavad olema kvalifikatsiooniga ning igas ainevaldkonnas vähemalt üks kvalifikatsiooniga spetsialist. Õiendis esitab Marge Lepik järgneva lause: "Haridusasutuse juht peab tegema kõik endast sõltuva, et täita õpetajate ametikohad kvalifikatsiooninõuetele vastavate isikutega."
Koolijuht on võimaluste piires teinud kõik endast oleneva, on saanud tööle vähemalt osalise kvalifikatsiooniga õpetajad, kes täidavad ametikoha ülesandeid, et need päris tegemata ei oleks. Suur hulk nendest õpetajatest õpib praegu veel edasi ja plaanib omandada vajamineva kvalifikatsiooni. Me teame, et õpetajate ja eriti tugispetsialistide leidmine on üle Eesti süvenev probleem, spetsialiste ei suudeta leida ka pealinnas.
On saanud selgeks, et sellisel hulgal tugispetsialiste meie riigis ei leidugi, see tähendab, et riiklikul tasemel vajadus ei ole vastavuses praegusaja võimekusega.
Minu küsimus on: kuidas on koolipidaja ehk Lüganuse vald seda probleemi adresseerinud, kuivõrd on ta kursis, et olukord on selline?
Tiit Salvan on Kiviõli 1. keskkooli direktor esimest õppeaastat, mille jooksul pole vald pidanud temaga ühtegi arenguvestlust, sealhulgas ka katseaja lõpuvestlust, rääkimata selgitustest järelevalve tausta ja põhjuste kohta. Kui juba sellist tuge pole vallavõim suutnud koolijuhile tagada, siis kuidas saab hinnata heatahtlikuks ootamatult kooli saadetud teenistuslikku järelevalvet, mille tulemusena ka direktorit avalikult ja kirjalikult noomitakse, hoiatades edasiste rikkumiste korral töö kaotamise eest?
Koolipidaja pole koolile kinnitatud eelarves võimaldanud eraldi tulemustasusid, preemiaid või spetsialistide meelitamiseks suuremat töötasu. Kooli eelarvest on aastaid kärbitud kümneid tuhandeid, põhjendades seda hiljem teiste koolide ülalpidamise või linna staadioni ehitamisega. See asjaolu piirab selgelt koolijuhi võimalusi korraldada ulatuslikumat värbamiskampaaniat ning pakkuda konkurentsivõimelist töötasu spetsialistide meelitamiseks.
Koolile pole loodud võimalusi luua õpetajatele näiteks sporditoetust või täiendavat tervisekindlustust, mida palju omavalitsused juba lisaboonusena koolide meeskondadele pakuvad. Ainsa lisahüvena on valla poolt uutele õpetajatele lubatud valla piirides renoveeritud ja elamiseks valmis munitsipaalkorterit. Tean mitmeid kolleege, kes said korteri, kuid see meede ei toimi üheselt. On esinenud ka olukordi, kus kortereid pole või ei anta neid mingil põhjusel. Kui asusin kooli tööle, siis pakuti mulle korterit valla sotsiaalmajas, kus polnud toimivat tualetipottigi.
Õiend heidab koolile ette lõpueksamite tagasihoidlikke tulemusi, mille põhjuseks on toodud kvalifitseerimata personal. Miks me endiselt hindame ainult tulemuslikkust, see tähendab hindeid ja protsentuaalseid tulemusi? Kui lugeda "Põhikooli riikliku õppekava" alusväärtusi, siis pole seal väärtusena kordagi mainitud eksamitulemusi. Alusteks on seatud hoopis inimlikumad aspektid, nagu väärtushoiakud, Eesti Vabariigi hoidmine ja kultuuri kandmine, sotsialiseerumine, solidaarsus jne.
Kiviõli 1. keskkooli aluseks on kasvatada õpilastest "ilusad inimesed", mis kätkeb endas kõiki riiklikult seatud põhiväärtusi. Ka minuomavalitsus.ee lehel on põhihariduse alajaotuse all õpilase rahulolu haridusega hinnatud lausa edasijõudnud tasemele. Kiviõli 1. keskkoolis on tugev koorilaulu traditsioon ja ainsa koolina kogu vallas õpitakse arvestataval tasemel rahvatantsu. Viimasel laulu- ja tantsupeol käisid meie vallavõimud uhkelt Lüganuse valla embleemidega lehvitamas ja hõiskamas just Kiviõli 1. keskkooli laste ja õpetajate järel.
Olen nõus, et kooli tegevuses on esinenud vigu. Kuid nende eest kannab suurt vastutust ka Lüganuse vald kui koolipidaja. Seetõttu pean vajalikuks alustada petitsiooni, millega paluda vallavolikogul algatada ka vallavõimude tegevuse terviklik järelevalve, et selgitada välja, mida nemad on teinud valla koolide ja lasteaedade ning nende juhtide toetamisel. Milliste meetmetega on nemad aidanud leida kvalifitseeritud personali ja kuidas peaks vallavõimud valla hariduselu paremini korraldama.