Narvas tõuseb kaugkütte hind ligemale kaks korda

Narva toasoojus tuleb Balti soojuselektrijaamast. Foto: Matti Kamara / Pohjarannik

Narva ei ole alates 1. septembrist enam Eesti kõige odavama kaugküttega linn, sest senine hind tõuseb ligemale kaks korda.

Konkurentsiamet kooskõlastas pärast poolteist aastat kestnud kaalumist Narva Soojusvõrgu kaugkütte uueks hinnaks Narva lõpptarbijale 73,35€/MWh ilma käibemaksuta. Senine hind oli 39,83 eurot käibemaksuta, mis oli Eestis kõige madalam. Narva toasoojus tuleb Balti elektrijaamast. 

Kohtla-Järvel ja Jõhvis on kaugküte odavam

Alates septembrist on Narvas toasoojus kallim näiteks kui Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas, kus hind on 61,71 eurot megavatt-tunni kohta. Sillamäel ja Kiviõli maksab kaugküte samas suurusjärgus, mis Narvaski alates septembrist. Alutaguse vallas on see hind 93,33 eurot, Püssis 106,81 eurot ja Narva-Jõesuus 127,51 eurot.  

Soojusenergia hinna kasvu peamisteks põhjusteks toob Narva soojusvõrgu omanik, Eesti Energia, tootmissisendite ehk CO2 kvoodi ja maagaasi oluline turuhinna tõus.

„Narva Soojusvõrk tegeleb Enefit Poweri koosseisu kuuluvas Balti elektrijaamas toodetud soojusenergia ostu, jaotuse ja müügiga Narva linnas. Kaugkütte hind lõpptarbijale sõltub soojuse tootmise ja ülekande hinnast ning mõlemad hinnad kinnitab ja kooskõlastab Konkurentsiamet. Viimati muutus soojusenergia hind Narva tarbijate jaoks 2020. aasta lõpus, kui lõpptarbija piirhinnaks kujunes 39,83 €/MWh. Sel ajal maksis CO2 tonn 27 €/tonn, mis on tänaseks kerkinud üle 85 €/tonn ja maagaasi hind oli siis 16 €/MWh, aga täna – ligikaudu 50 €/MWh ja mingitel perioodidel on gaasi hind ületanud 100 €/MWh,“ selgitas Narva Soojusvõrgu juht Pavel Rušeljuk hinnamuutuse peamist põhjust.

Rušeljuki sõnul on Narva Soojusvõrgu prioriteediks Narva linnale soojuse tagamine jätkusuutlikult ja parima võimaliku hinnaga.

„Ettevõte haldab ligikaudu 80 km Narvas paiknevaid soojustrasse, millest 45 km ehk 56% on juba renoveeritud. Tänu järjepidevatele investeeringutele ning regulaarselt läbi viidud hooldus- ja renoveerimistöödele on oluliselt suurenenud soojusvõrgu töökindlus. Samas ei saa võrguettevõte Narva Soojusvõrk ega tootja Enefit Power reguleerida soojuse omahinda mõjutavaid turukomponente, milleks ongi näiteks CO2 ja gaasi hind,“ sõnas Rušeljuk.

Linnapea: halb uudis Narvale

Narva linnapea Katri Raik märkis, et vaieldamatult on linnaelanikele kui ka linna asutustele märkimisväärne sooja hinna tõus halvaks uudiseks, millele linnavalitsus püüab lahendust leida nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Ta selgitas, et praeguse olukorra leevendamiseks saab linn taotleda riigilt soojuse hinna kompenseerimist CO2 kvootide tulust: „Võrreldes teiste kohalike omavalitsustega sai Narva soojuse hind CO2 kvootide hinnatõusust enim mõjutatud ning töötame selle nimel, et riik tuleks meile vastu“.

„Pikas perspektiivis on Narvale oluline soojuse hinna madala ja prognoositavana hoidmine ning Õiglase ülemineku fondi rahastuse kaasamise võimalus. Oleme põhjalikult ettevalmistanud Narva linna energiamajanduse- ja kliima kava arvestades nii Narva elanike kui ka energiamahukate tööstusettevõtete vajadusi. Näeme, et elektri ja soojuse koostootmine, mida pakub Enefit Power, on linna jaoks meile teadaolevalt soodsaim ja pikaajalist kindlustunnet pakkuv lahendus. ” ütles Raik. “Lisaks võimaldab see pakkuda otseühenduste kaudu soodsat elektrit suurtele tööstustarbijatele, mis muudab meie tööstuspargid atraktiivsemaks uutele projektidele ning loob soodsamad tingimused juba tegutsevate ettevõtete arenguks ja töökohtade loomiseks.“

Eesti Energia sai Narva kütmisega 15 miljonit eurot kahju

Enefit Poweri kui tootja taotluse menetlus kestis Konkurentsiametis üle 1,5 aasta. Taotluse menetluse ajal ei katnud soojusenergia müügihind tootmise kulu. Ainuüksi 2022. aastal on Enefit Power doteerinud Narva linna jaoks soojatootmist ca 15 miljoni euroga.

Soojahind Narvas on endiselt üks Eesti kõige soodsamaid. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhindadega saab tutvuda Konkurentsiameti kodulehel.