Ministeerium kahtlustab osa Ida-Viru koole lisapalga õngitsemises õpetajatele, kellele pole seda ette nähtud

Kristina Kallase hinnangul näivad katsed taotleda palgalisa õpetajatele, kes tegelikult eesti keeles ei õpeta, pettusena. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele lubatud palgalisa maksmine viibib, sest osa koole taotles lisaraha töötajatele, kellele on kasina eesti keele oskuse eest isegi sunniraha määratud, ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Haridusminister Kristina Kallas ütles ERRile, et palgalisale kvalifitseeruvate õpetajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. Nüüdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole täpsed.

"Kuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud väga palju olukordi, kus taotlus on esitatud õpetajate või töötajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale," rääkis Kallas.

Nimelt on kuni 874eurose palgalisa tingimus, et õpetaja peab töötama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama nõuetele. Paraku taotleti haridusministri sõnul lisaraha ka näiteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles töötavate inimestega.

"Täpselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et kümme õpetajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks või siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelenõuetele," rääkis ta.

Ministeeriumil on Kallase sõnul soov võimalikult kiiresti omavalitsustega suheldes need andmed korda saada ja oktoobrikuu jooksul kogu saamata jäänud lisatasu välja maksta.

Küsimusele, kas nende koolide tegevust, kes üritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale õpetajale, võiks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see näib tõesti pettusena − koolijuht peaks ometi teadma, et õpetajale on esitatud keeleoskuse nõuded või isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud.

"Samamoodi on tegelikult nende ca 20 vene keeles töötava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei tööta eesti keeles, vaid vene keeles. Tekib küsimus, miks siis ikkagi tullakse õngitsema, lootuses, et äkki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt või kooli taotluse pealt väljamaksed," ütles ta.

Millistes omavalitsustes pettusega lisaraha taotleda püüti, ei soovinud Kallas öelda ning rõhutas, et väga paljud koolipidajad ja omavalitsused esitasid kõik oma andmed korrektselt ega üritanud valedel alustel lisatasu saada. Ta palus korrektselt toiminud koolidelt vabandust, et lisaraha saamiseks tuleb ka neil oodata, kuni kõik andmed korda saavad ja väljamaksed ühel ajal ära tehakse.