TÄIENDATUD ⟩ Riigikohus pani Auvere õlitehase ehituse Puhatu lindude pärast seisma

Auvere õlitehase ehitamine käib juba enam kui aasta. Nüüd pandi see seisma. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik / Arhiiv

Riigikohus tühistas kolmapäeval Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel.

Enefit Power AS (toonane Enefit Energiatootmine AS) esitas 18. novembril 2019 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Auvere külas õlitehase rajamiseks, mille linnavalitsus ka 27. märtsil 2020. a andis.

Keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas 26. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks, väites, et ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kliimakokkulepetega ja ehitusloa mõjud nõuetekohaselt hindamata.

Nii Tartu halduskohus kui ka Tartu ringkonnakohus jätsid keskkonnaorganisatsiooni kaebuse rahuldamata. Oma tänase otsusega riigikohus aga tühistas kohtute otsused ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ja tühistas vaidlusaluse ehitusloa.Riigikohtu hinnangul ei selgitatud ehitusloa andmise otsustamiseks välja kõiki olulisi keskkonnamõjusid.

Peamine viga seisnes selles, et täiesti hindamata jäeti mõju Natura võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale. Vigu esines ka kliimatundlikkuse ja fenoolvee käitlemise mõju hindamisel. Tehase kliimamõju oli samas ehitusloa andmise otsustamiseks hinnatud asjakohaselt.Ehitusloa tühistamine tähendab, et tehast ei tohi edasi ehitada. Kuna tehase ehitamine on pooleli ja poolelioleva ehitise tulevik on ebaselge, määras riigikohus kahekuulise tähtaja, mille jooksul võib teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädavajalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks.

Narva-Jõesuu linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.Riigikohus rõhutas lisaks, et põhiseadusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Pariisi kliimakokkulepet ja selle aluseks olevat teaduslikku teadmist arvestades tuleb globaalne keskmise õhutemperatuuri tõus hoida oluliselt allpool kui 2 °C, võimaluse korral 1,5 °C piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.

Kohus märkis, et põhiseadus kohustab Eesti riiki andma selle eesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse. Selleks on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Sellise kava puudumine looks lähiaastatel paljude tegevuste lubatavuse küsimuses isikutele suure ebakindluse.

Riigikohus mõistis ka Narva-Jõesuu linnalt mittetulundusühingu Loodusvõlu kasuks välja menetluskulud enam kui 15000 eurot.

"Rõõmustame, et kohus tunnistab kliimamuutuste tõsidust," ütles MTÜ Loodusvõlu aktivist Kertu Birgit Anton. "Nagu kohus märkis, võib õlitehase käitamine piirata inimeste põhiõigusi ja õlitehase ehitus ei paista olevat Eestile nii vajalik, et seda iga hinna eest tööle panna. Iga tonn kasvuhoonegaase, mille me atmosfäärist eemal hoiame, on võit ühiskonna heaolule ja loodusele," sõnas ta.

MTÜd kohtuasjas nõustanud Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari peab otsust märgiliseks. "Riigikohus käsitles esimest korda suure kliimamõjuga projekti rajamise otsustamise tingimusi, tuues juurde olulist selgust. Otsus näitab, et õigusnormid kohustavad avalikku võimu kliimakriisiga tegelema, ning et riiklikes arengudokumentides seatud kliimaeesmärkidega tuleb arvestada."

Tema sõnul on märgiline, et juriidilise argumentatsiooni kõrval põhineb otsus ka teadusel. "Näiteks on kohus tuginenud vastavatele raportitele ja arvestanud Eesti kasvuhoonegaaside prognoosidega. Juhul, kui õlitehase plaaniga edasi minnakse, saab kliimamõju hindamise küsimus kindlasti olema oluliseks teemaks edasises keskkonnakompleksloa menetluses," rääkis Vaarmari.

Õlitehast rajava Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola ütles, et tänaseks on suur osa tehasest valmis ehitatud. Valminud on kondensatsiooniosakond, paigaldatud retort ja lõpetatud turbiinihoone ehitus. "Üle 65% investeeringust tehase ehitusse on juba tehtud ja partneritele välja makstud. Lepingutega on kaetud üle 90% ehitusest," ütles Vainola, kelle sõnul ulatub kogu investeering 353 miljoni euroni.

"Arusaadavalt lähtuvad kõik edasised tegevused kohtuotsusest, seadustest ja Eesti kliimaeesmärkidest. Riigikohtu otsus ütleb, et Narva-Jõesuu linnavalitsus peab jätkama ehitusloa menetlust, sealhulgas tuleb välja selgitada fenoolvee käitlemise ja kliimatundlikkusega seotud keskkonnamõju ning ehitise kasutamisega kaasnev mõju Puhatu linnualale ja teha selleks vajalikud menetlustoimingud. Juba hinnatud keskkonnamõjusid uuesti hindama ei pea. Kui need aspektid on uuritud, saab Narva-Jõesuu uuesti väljastada ehitusluba ehituse jätkamiseks," sõnas Vainola.

Andres Vainola sõnul on Enefit Poweri pikaajaline eesmärk rajada Ida-Virumaale ringmajandusel põhinev keemiatööstus kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega. "Ehitusjärgus olev Enefiti pürolüüsitehas on osa sellest visioonist," kinnitas ta.