Töötukassa teatel oli selle aasta 9. novembri seisuga Ida-Virumaal 6967 registreeritud töötut. Töötute osakaal ei ole aga kõrge ainult Narvas, millest Eesti poliitikud kõige enam räägivad, vaid ka teistes Ida-Viru linnades ja seetõttu tuleb tegutseda selle nimel, et ka sinna tuleks investeeringuid ja uusi töökohti.
Kuid enamik suuremaid uusi ettevõtteid on plaanis Ida-Virumaal rajada Narva ja selle ümbrusse. Magnetitehas tuleb Narva. Tuhatöötlemise tehas tuleb Narva. Põlevkiviõlitehas tuleb Narva külje alla. Need on suure mõjuga näited.
Kindlasti ei süüdista ma siin Narvat uute töökohtade ja tehaste haaramises teiste Ida-Viru piirkondade arvelt. Iga omavalitsusjuht peab seisma ennekõike oma valla või linna eest. Seetõttu saab ainult kiita hiljuti ametist tagandatud Narva linnapead Katri Raiki, kelle võimul oleku perioodi jäi enamiku uute tootmisvõimsuste ja projektide Narva rajamise otsustamine.
Pealinnas resideeruvatel otsustajatel on aeg mõista, et Ida-Virumaa pole kaugeltki ainult Narva.
Ometi ei tähenda see, et Jõhvi, Sillamäe ja Kiviõli juhid oleksid saamatud või Raigist kehvemad. Usun, et kõik maakonna omavalitsusjuhid annavad endast parima uute tööandjate meelitamiseks just oma omavalitsusse.
Pealinnast maakonna probleemidega tegelevad poliitikud ja ametnikud pööravad tähelepanu ennekõike just Narvale. Öeldakse küll "Ida-Virumaa", mõeldakse ikka "Narva".
See on kohutav suhtumise probleem. Kõigi Ida-Viru omavalitsuste inimesed väärivad paremat tulevikku ning ühe omavalitsuse teistele eelistamine on vale. Pealegi ei elagi enamik Ida-Viru elanikest Narvas! Maakonna rohkem kui 130 000 inimesest elab piirilinnas ainult veidi üle 50 000.