Mida kriisid meile õpetavad?

Lumetorm. Foto: unknown

Kui eelmisel nädalal möllas üle Eesti lumetorm, siis nagu juba harjumuspäraseks saanud, järgnes sellele pahandamisi siit ja sealt halva ja aeglase lumekoristuse pärast. Meile tuli nurinaid nii Jõhvist kui Alutaguselt. Ka siis kostis teehooldajatelt vastulauseid, et nii kiiresti, kui inimesed eeldavad, teehooldajad iga metsatalu juurde ei jõua. Eks siin tulebki aru saada, et tegemist on erakordse ilmastikunähtusega, mis paraku kliimamuutuste tõttu teadlaste sõnul edaspidi aina sageneb.

Me oleme viimastel aastatel üle elanud mitmeid kriise, alates koroonakriisist ning lõpetades energia- ja julgeolekukriisiga, mis praegugi veel seoses sõjaga Ukrainas kestab.

Päästeameti tellitud uuringu kohaselt on inimeste kriisiteadlikkus viimastel aastatel paranenud. Eks siin on oma osa ka sellel, et inimesed on keerulisi olukordi oma nahal tunda saanud ning hakanud tõdema, et igapäevaste kaupade ja teenuste olemasolu igal ajahetkel ei pruugi olla alati iseenesestmõistetav. Ja selleks tuleb valmis olla, eelkõige oma pere vajadusi silmas pidades. Aga kui paljudes peredes on piisav toiduvaru, et näiteks seitse päeva vastu pidada? Kui paljud inimesed teavad, kust saada vett, kui toimuvad veekatkestused, kust saada sooja, kui pikemaks ajaks kaob küte ja elekter? Kui pikaks ajaks oleks mõistlik varuda retseptiravimeid, kui palju peaks kodus olema sularaha? Neid ja paljusid teisigi küsimusi pole paljud inimesed ilmselt enda jaoks tõsiselt läbi mõelnud. Siin on riigil ja omavalitsustel veel suur töö ära teha.