Ekspert: Ida-Virumaa kinnisvara halb seis võib kujuneda julgeolekuohuks

Copy
Eelmisel aastal ehitas riik Jõhvi Pargi tänavale kaitseväelastele uue korterelamu.
Eelmisel aastal ehitas riik Jõhvi Pargi tänavale kaitseväelastele uue korterelamu. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul seisab 130 000 elanikuga Ida-Virumaa areng paljuski selle taga, et spetsialistid ei taha sinna minna, kuna piirkonnas uuemaid elupindasid pole.

Jaanus Lauguse kinnitusel nendivad ettevõtjad aastaid, et Ida-Virumaale on raske meelitada kvalifitseeritud tööjõudu, sest elamufond on vananenud või päris remontimata ning nooremad inimesed ei näe ennast hruštšovkas elamas. "Paljudesse Ida-Viru asulatesse ja isegi linnadesse pole kogu iseseisvusaja jooksul ühtegi uut korterit ehitatud, sest tavaline kinnisvaraturg siin ei toimi. Ilma riigi või omavalitsuse sekkumiseta jääbki elu Ida-Virumaal vinduma, mis on ka julgeolekuküsimus − kas segregatsioon süveneb või on edasine areng ühtlasem," ütles Laugus.

"Kui neljarealine tee jõudis Rakvereni, siis läks seal kohe nii ettevõtlus kui elamuarendus käima. Praegu on viimane aeg neljarealisega edasi liikuda ning rajada ka Ida-Virumaale uusi üürimaju, kuhu haritud spetsialistid saaks kolida. See ergutab omakorda kultuuri-, majandus- ja muid eluvaldkondi. Niimoodi on lõpuks võimalik laiemalt perifeeria kuvandist vabaneda," lausus Laugus.

Tagasi üles