:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/01/12/15826600t1hdce7.jpg)
Tänavuse aasta loomaks valiti harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on Eestis pärast suuri arvukuse kõikumisi taastunud.
Et saarmast looduses näha, peab olema õnne: tegemist on ettevaatliku loomaga, kellel on hea kuulmine ning haistmine. Piisavalt kannatlik olles võib temaga kohtuda mõne jõe kaldal vaikselt oodates või hoopis paadimatkal; looma kohalolust annavad aimdust ka jäljed lumel või väljaheited kivil. Maismaal liikuvat saarmast on lihtne ära tunda, kuna teist temasarnast looma meil ei ole. See-eest vees ujuva looma võib segi ajada kopra või ondatraga.
Arvukust mõjutavad nii inimtegevus kui keskkond
Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid Läänemere piirkonnas on selle laialt levinud liigi arvukus pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud. Seetõttu on saarmas kantud ohulähedase liigina rahvusvahelisse punasesse nimestikku ning Eestis kuulub ta alates 1975. aastast III kaitsekategooria liikide hulka. Küttida meil seda looma ei tohi.
Looduses on vähe liike, kes saarmale jahti peaksid, mistõttu sõltub populatsiooni seisund suurel määral elupaikade kvaliteedist. Nendeks on Eestis peamiselt siseveekogud ja nende vahetu naabrus. Saarma elupaikade kvaliteeti mõjutavad põhiliselt maaparandus, ehitustegevus ja keskkonnamürgid. Lisaks võivad saarmale saatuslikuks osutuda ka sattumine lüüsidesse, kanalisatsiooni- ja reoveetorude suudmetesse, kalapüügivõrkudesse ja -konksudesse ning koprapüünistesse. Populatsiooni arvukust mõjutavad ka keskkonnategurid: talvine toidu kättesaadavus, põuased aastad ning konkurentsi pakkuv mink.
Praegu läheb saarmal üsna hästi
Kuna ohte liigile on palju ja tegu on hea veekogude seisundi indikaatoriga, seiratakse saarmast igal aastal.
"Saarma arvukus Eestis on olnud koguni 300 isendit, kuid viimastel aastatel on selleks hinnatud ligi 2000 looma ning nad on jõudnud ka suurematele saartele," kommenteerib saarmaspetsialist ja Eesti terioloogia seltsi liige Remek Meel. "Eestis läheb saarmal praegu küllaltki hästi, kuid oma hoolimatuses võime teda siiski ohustada, mistõttu on vaja siinset asurkonda pidevalt jälgida."
Saarma-aastal kutsub terioloogia selts kõiki osalema vabatahtlikus saarmaseires ja aasta looma vestlusõhtutel ning külastama fotonäitust. Saarma-aasta avatakse veebruari alguses Tallinna loomaaias. Sündmustega saab end kursis hoida, külastades veebilehte looduskalender.ee ja Eesti terioloogia seltsi Facebooki-lehte.
Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast. Koostöörühma kuuluvad MTÜ Aasta Loom, Eesti terioloogia selts, Eesti looduskaitse selts, Eesti jahimeeste selts, Tallinna loomaaed, Looduskalender ja Eesti loodusmuuseum.