Kuidas punasümbolite eemaldamine Ida-Virumaal suurema kismata õnnestus?

Ida prefekt Tarvo Kruup leiab, et siinsed omavalitsused peavad tunduvalt rohkem pingutama, muutmaks piirkonna elukeskkonda atraktiivsemaks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sel nädalal sai Tarvo Kruubil täis viis aastat Ida prefektuuri juhina. Möödunud nädalal teatas politseiameti peadirektor Egert Belitšev, et pikendab tema ametiaega veel viie aasta võrra. Lähiaastad pole olnud Ida prefektuurile lihtsad, arvestades koroonakriisi, aga ka sõjast tulenenud pingeolukordi, mis seostusid punamonumentide äraviimise, nõukogude tähtpäevade tähistamise või vaenusümboolika keelamisega. Ometi tunnistab Kruup, et paljude siinsete inimeste mõtteviis on jätkuvalt nõukogude ja Vene propagandast mõjutatud. Sellest, kuidas niisuguses olukorras hakkama saada, ja ka muudest Ida-Viru turvalisusega seotud teemadest rääkisime politseiprefektiga sellel nädalal.

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et eelmisel aastal hakkas kuritegevus Ida-Virumaal langema. Kas vastab tõele?

Ta on stabiilne, muutuste poolest oli nool pigem ülespoole, kui võrrelda aasta varasemaga. Aga need muutused on väikesed.