Kohtla-Järve linnapea soovib abilinnapeale sada kriitikavaba päeva

Deniss Šalkauskas (paremal) on abilinnapeana Henri Kaselo juhitavas Kohtla-Järve linnavalitsuses ametis olnud neli kuud. Selle aja jooksul on opositsioon korduvalt seadnud kahtluse alla tema sobivuse sellesse ametisse. Varem on linnapea kaitsnud teda, kuid nüüd arvab ta, et Šalkauskas peab valima, kas jätkata tõsist sporditegemist või tööd abilinnapeana. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo palub volikogu opositsioonilt, kes on korduvalt seadnud kahtluse alla hariduse ja kultuuri abilinnapea Deniss Šalkauskase võimed, anda talle ametisse sisseelamiseks sada kriitikavaba päeva.

Vastates volikogu liikme ja Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri arupärimisele, mis seadis kahtluse alla Šalkauskase võimed linna haridusvaldkonna juhtimisel, kinnitas Kaselo, et abilinnapea on läinud järjest paremaks ning ta on tema tegevusega kokkuvõtlikult rahul. Linnapea sõnul on loomulik, et iga inimene vajab aega oma töösse sisseelamiseks ja seepärast on tavaks anda näiteks 100 kriitikavaba päeva enese tõestamiseks. "Paraku Deniss Šalkauskase puhul pole sellest lähtutud ning kahjuks on mindud väga isiklikuks," leidis Kaselo, kes juhib oma linnavalitsusega Kohtla-Järvet eelmise aasta novembri lõpust.

Agur: abilinnapea ei räägi midagi

Hendrik Agur tõi arupärimises mitmeid konkreetseid näiteid hariduse teemadel peetud koosolekutest ja nõupidamistest, kus osalejad pole märganud, et abilinnapea Šalkauskas oleks seal kaasa rääkinud või mõtteid avaldanud. Muu hulgas tõi ta näiteks 17. jaanuaril toimunud haridus- ja teadusministeeriumi esindajate kohtumise linnajuhtide ning haridus- ja kultuurikomisjoni liikmetega. "Teemaks oli linna haridusvõrgu korrastamisega seonduv nii Järve kui ka Ahtme linnaosas. Temaatikad, mis olid arutluse all, olid olulise kaaluga linna haridusvõrgu korrastamiseks. Eelduseks oli, et kõik asjasse puutuvad linnavalitsuse liikmed ja ametnikud avaldavad arvamust, osalevad konstruktiivselt aruteludes, teevad ettepanekuid ja suhtlevad heal tasemel. Deniss Šalkauskas vaikis kogu koosoleku aja ning temale suunatud küsimustele vastas linnapea. Seda oli piinlik kogeda. Taas tekkis küsimus, miks abilinnapea ei mõtle kaasa otseselt tema valdkonda puudutavates küsimustes ja aruteludes," märkis Agur.

Deniss Šalkauskas vaikis kogu koosoleku aja ning temale suunatud küsimustele vastas linnapea.

Hendrik Agur

22. jaanuaril kutsus Šalkauskas linna koolijuhid kohtumisele seoses eelseisva streigi ja ministeeriumi järelevalvega linna põhikoolides, Aguri väitel abilinnapea aga koosolekut ise ei juhatanud. "Abilinnapea ei osalenud aruteludes, ei küsinud küsimusi ega avaldanud mitte ühtegi arvamust, mõtet ega suunist, ehkki just selline ootus oli temale linna koolijuhtide poolt. Küsimus jäi, mida abilinnapea üldse tegi sellel koosolekul, mille ta kokku oli kutsunud. Koosolek oli sisutühi ja fiktiivne, raiskas kõikide osalenute aega ning jättis üles kahtlused, kas koosoleku kokkukutsuja mõistis üldse neid teemasid ja valdkondi, mida oleks pidanud käsitlema," kirjutas Agur arupärimises.

Henri Kaselo tõdes, et mõistagi saab alati igaks koosolekuks veelgi paremini ette valmistuda ning tõsta ka keeleoskuse taset. "Johtuvalt eelöeldust olen palunud abilinnapeal viia end kurssi olulistel arutluse all olevatel haridus- ja kultuurivaldkonna teemadel ning osaleda koolitustel, mis on suunatud juhtimise kvaliteedi tõstmisele, sh korrektse eesti keele kasutamisele. Mis puudutab viimast, siis nimetatu on oluline ka eesti keelt emakeelena rääkivate eestimaalaste puhul, kuna ka grammatikareeglid muutuvad," vastas linnapea.

Hendrik Aguri sõnul on abinnapea saadetud teated ja kirjad mittekorrektses ja vigases eesti keeles ning oma sisult segased. Selle kinnituseks lisas ta arupärimisele ka Šalkauskase poolt linna haridusasutuste juhtidele saadetud e-kirja, milles oli lause "Edastan infotundi materjale õpetejate streiki kohta!".

Linnapea: sportlastel on suur töövõime

Henri Kaselo möönis, et hariduse ja kultuuri valdkonnas on kahetsusväärselt mitmeid teemasid, kus esineb olulisi puudujääke. Kuid need on tema hinnangul tingitud enamjaolt sellest, et linnavalitsuses on olnud märkimisväärne kaadrivoolavus ja ebapiisav spetsialistide hulk, mistõttu on jäänud mitmed asjad tegemata juba eelmise linnavalitsuse ajal.

Linnapea tõi esile, et Šalkauskase tugevuseks väga eduka pikamaajooksjana on spordi ja terviseedendamise valdkonna tundmine, mille eest peab ta abilinnapeana samuti vastutama. Linnapea lisas, et sportlastel on suur töövõime ning kuna Šalkauskas on varem töötanud õpetajana, siis tunneb ta hästi ka koolielu. "Kuid valdkonna juhina tippvormi jõudmine ei juhtu arusaadavalt üleöö," märkis ta.