Miks valida TalTechi Virumaa kolledži jätkusuutliku tööstuse magistriõpe? ⟩ Tänapäevased teadmised tööstusest

Foto: Erakogu

Eriala valik on iga tudengi jaoks kaalukas otsus, mis mõjutab nii isiklikku arengut kui ka edasist karjääri. Enne õpingute alustamist tuleks põhjalikult uurida võimalusi ja mõelda, kuidas need sinu tulevikuväljavaadetega sobituvad.

TalTechi Virumaa kolledži jätkusuutliku tööstuse magistriõppekava keskendub tööstuse digiteerimisele ja kestlikkuse põhimõtetele, pakkudes tänapäevaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Oma õpingutest Kohtla-Järvel räägivad esmakursuslased Merle Lang ja Helina Härginen. Uurime, mida nad on seni õppinud ning kellele võiks see õppekava kõige paremini sobida.

Foto: Erakogu

Kuidas jõudsite jätkusuutliku tööstuse õppekavani?

Merle: Pärast varasemaid õpinguid olin kindel, et tahan jätkata magistriõppes. Olin enda jaoks juba välja valinud ka ühe ingliskeelse õppekava. Kandideerimise käigus märkasin aga TalTechi kodulehel jätkusuutliku tööstuse eriala. Kui hakkasin sisu lugema, kõnetas see mind kohe. Töötasin sel ajal protsessiinsenerina ning kursuse tutvustuses oli see märksõna ka suurelt välja toodud. Leidsin kirjeldusest, et see õppekava hõlmab automatiseerimist, digiteerimist, suurandmete analüüsi ja palju muud huvitavat. Kõik see tundus ideaalselt sobivat minu varasema tootmisjuhtimise tausta ja töökogemusega.

Mulle meeldis ka see, et sisseastumiseks oli testide asemel ainult vestlus.

Praegu olen tootmisjuht ja õpin täiskohaga magistrantuuris jätkusuutliku tööstuse erialal.

Helina: Minu taust on materjalitehnoloogias. Õppisin bakalaureuseõppes materjalitehnoloogiat ja spetsialiseerusin puidutöötlemisele. Pärast lõpetamist sattusingi tööle puidutööstusse, kus tegutsesin arendusinsenerina ja kvaliteediinsenerina, hiljem tootmise planeerijana. Sealt tekkiski vajadus omandada lisateadmisi tootmisjuhtimises.

Esmalt läksin Tallinna tehnikakõrgkooli tootmisjuhtimist õppima. Kui hakkasin hiljem valima magistriõppekava, siis jätkusuutlik tööstus tundus sellele loomuliku jätkuna.

Minu arvates sobib see kursus väga erineva taustaga inimestele. Kuigi fookuses on digiteerimine ja robotiseerimine, ei ole see mõeldud ainult automaatikainseneridele, kes seadmeid programmeerivad. See on täiesti sobilik ka juhtidele, kes neid protsesse suunavad.

Mida see eriala endast täpsemalt kujutab ja kuidas need teadmised teid igapäevatöös toetavad?

Helina: See aitab palju paremini mõista tööstuse tänapäevaseid suundi. Kui varem vaatasin tehases roboteid selle pilguga, et "ohhoo, robotid − tore, et need siin on!", siis see eriala aitab mul mõista, miks nad sinna jõuavad ja kuidas reaalselt töötavad. Programm annab väga laia silmaringi digiteerimisest ja teistest tänapäevastest tehnoloogiatest. Kuigi meil on digiteerimise kursus alles ees, näen juba praegu, et need on teadmised, mida ettevõtted järjest enam vajavad ja mille suunas tööstus liigub.

Merle: See eriala on otseselt seotud minu igapäevatööga. Näiteks mõõdame OEEd (Overall Equipment Effectiveness) ja tahame muuta tunnilehtede täitmise digitaalseks. Koosolekutel, kus arutatakse digiteerimist, saan nüüd täpselt aru, millest räägitakse. Mul ei ole vaja nn vahetõlki. Ma ei pea ise programmeerima, aga oskan tänu sellele kursusele mõista ja aru saada, kuidas süsteemid toimivad.

Nagu Helina ütles, see annab baasteadmised − näiteks kui keegi räägib backend'ist, tean, mida see kontseptsioon tähendab. Sellised teadmised on tootmises ja juhtimises olulised. Tootmise planeerijana ei pruugi sellega nii palju kokku puutuda, aga tootmisjuhtidele, protsessiinseneridele ja inseneridele üldiselt on see väga kasulik. Saad aru, kuidas robotid töötavad ja mida nad tegelikult teha suudavad.

Aga sisu poolest? Milliseid õppeaineid õppekavas on ja kas õpe on pigem teoreetiline või praktiline?

Merle: Õpe on väga praktiline. Üks asi, mis mulle kursuse juures kohe silma jäi, on see, et individuaalseid töid on pigem vähem. Selle asemel keskendutakse rühma- ja praktilisele tööle, kus tuleb midagi päriselt valmis teha. Näiteks esimesel semestril oli meil tarkade süsteemide projekteerimise õppeaine, kus iga rühm pidi looma töötava prototüübi. Üks grupp ehitas näiteks prügikasti, mis suudaks ise kaamera abil tuvastada, kas tegu on bio-, olme- või mõne teise jäätme liigiga. Meie rühm lõi nutika kodu lahenduse − kodu ise jälgib, kui palju elektrit ja energiat kulutab, ning vastavalt sellele reguleerib end ise, sina ei pea börsihinnal kogu aeg silma peal hoidma. Panime selle lahenduse koos AIga tööle. On hea näha, et kõik lahendused ka reaalselt töötavad.

Helina: Kui õppeainetest üldiselt rääkida, siis sellel semestril õpime tööstusrobootikat, protsesside modelleerimist, tööstusandmete analüüsi, teadusartiklite kirjutamist, projektijuhtimist ja probleemõpet.

Kursuse teeb minu arvates eriliseks see, et meil on ainult viis kohustuslikku ainet, ülejäänud õppeained saab ise valida. Kuigi semestris ei saa kolledž väga suurt valikut pakkuda, sest õppetöö toimub ainult kahel nädalavahetusel kuus (reedest pühapäevani), on valik siiski piisav, et leida endale sobiv suund. Näiteks eelmisel semestril õppisime meie protsesside juhtimist, samas kui osa tudengeid valis hoopis ettevõtluse. Minu arvates täiendavad õppeained üksteist väga hästi.

Üks suur eelis TalTechi puhul on veel see, et saame valida vabaaineid kogu TalTechist ja teistest kolledžitest, näiteks Tartust ja Kuressaarest. Vabaaineid saab soovi korral valida isegi teistest ülikoolidest.

Jätkusuutliku tööstuse õppekava tutvustav video

Kuidas on õpe korraldatud?

Helina: Otsisin kaugõppe võimalust, et saaksin töö kõrvalt ülikoolis käia. Kuna sellel õppekaval toimub õpe nädalavahetustel, sobib see mulle väga hästi, sest saan loengutes kohal käia, ilma et see minu igapäevast tööelu segaks. Mina elan Viljandis ja Merle hoopis Keilas.

Peab mainima, et kaugõpe on TalTechi Virumaa kolledžis suurepäraselt korraldatud, loenguid saab alati vajaduse korral veebis kuulata. Üldse on Virumaa kolledžis kaugõppe ja distantsõppe võimalused väga heal tasemel.

Käime kahel nädalavahetusel kuus ka kohapeal, ööbimisvõimalus on kolledži kõrval asuvas hostelis, kus kehtib TalTechi tudengitele soodustus.

Merle: Tavaliselt jõuame reedel kohale, tunnid algavad umbes kell 15. Laupäev ja pühapäev on täispikad päevad, mis võivad kesta kella 9-18. Pikad nädalavahetused võivad vahel väsitavad olla, eriti, kui tuled kaugemalt, kohapeal elavatel tudengitel on kindlasti väikene eelis. Aga kui tahe on olemas, siis leiab alati lahendused. Õppejõud on paindlikud, olen vahel mõnda loengut isegi autos kuulanud.

Foto: Erakogu

Millised on selle kursuse lõpetanute väljavaated? Kuidas näete enda tulevikku?

Helina: Väljavaated sõltuvad eelnevalt valitud erialast. Meie Merlega oleme näiteks tootmisjuhtimise taustaga, mis tähendab, et saame selle magistriõppega tööturul konkurentsieelise ja süvendatud teadmised oma valdkonnas. Aga kui oled juba andekas koodikirjutaja ja tahad sellel kursusel omandada lisateadmisi tööstusest või digiteerimisest, oled tööturul veelgi kõrgemalt hinnatud. See eriala on väga praktiline ja annab tänapäevased teadmised tööstuses tegutsemiseks.

Mina tahan just digiteerimisega edasi tegelda.

Merle: Selle õppekava lõpetanuna võiks töötada näiteks digitaalse tootmise insenerina, automatiseerimise insenerina või isegi andmeanalüütikuna. Paljud noored otsivad tänapäeval hästi tasuvat tööd, ütleksin, et selles valdkonnas võib head töötasu ka reaalselt saada.

Loeme pidevalt uudistest, kuidas Eestis valitseb inseneride põud. Mina küll väga soovitan: palun tulge õppima! See eriala annab ulatuslikud teadmised ning laiema ampluaa kui lihtsalt koodikirjutamine. Ja kui vaadata tööturgu, siis selliste oskuste kombinatsioon on väga hinnatud.

Mida sisseastumisel meeles pidada?

Merle: Minu sisseastumisvestlus kestis lühikest aega. Küsiti näiteks, kas mul on juba mingi visioon lõputöö teemast olemas. See on oluline, sest näitab motivatsiooni selles valdkonnas tegutseda. Samuti uuriti minu käest lähemalt programmeerimisoskuse kohta. Minul seda kogemust paraku ei olnud, kuid olin valmis õppima.

Tagantjärele saan öelda, et programmeerimise algteadmised on tõesti suureks eeliseks. Kui sellest midagi juba tead, on kindlasti natukene lihtsam. Lisaks küsiti töökogemuse kohta.

Helina: Vestlusel hinnati eelkõige seda, kas mul on lõputöö kohta juba mõtteid ning kui motiveeritud ma olen seda eriala õppima. Pigem loeb siiras huvi ja tahe tööstuse valdkonda süvitsi mõista kui see, kas oled juba programmeerija või automaatikainsener. Seega julgustan kandideerima kõiki, keda see tänapäevane tööstus ja tulevikku suunatud eriala kõnetab! 

Miks õppida TalTechi Virumaa kolledžis?

Merle: Virumaa kolledžis on tõeliselt vahvad õppejõud ning esindatud on väga erinevate valdkondade eksperdid. Mulle meeldib eriti see, et nad ei õpeta mitte ainult teooriat, vaid on ise praktikud ja oma ala suured entusiastid. Nad räägivad oma teemast tõelise kirega, mis teeb õppimise palju põnevamaks.

Helina: Nõustun täiesti! Õppejõud on tõesti väga head ja toetavad. Lisaks on Virumaa kolledžis tänapäevase tehnoloogiaga varustatud klassiruumid ning kogu õppekeskkond on positiivselt inspireeriv.

Tutvu õppekavaga lähemalt SIIN.

Vastuvõtt on avatud 3. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne.

Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest "Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses".

Foto: logo