6. märtsil − päeval, mil Nõukogude lennukid 80 aastat tagasi Narva pommitamist alustasid − avati piirilinnas mitu märtsipommitamisele ja selle tagajärgedele pühendatud näitust.
Narva pühendab märtsipommitamisele mitu näitust
7. märts 2024, 00:00
Narva muuseumi ajaloo esimene märtsipommitamisele pühendatud näitus "Narva 44" avati Lossipargis, pommitamises kõige rohkem kannatada saanud vanalinna ja kindluse piiril. Näitus kujutab endast kogumikku ajaloolistest faktidest ja vähetuntud fotodest, millele lisatud kolmes keeles selgitused. Need kõnelevad linna hävingust teise maailmasõja ajal ning kujutavad ilmekalt, mida sõda Narva ja teiste Eesti linnadega tegi.
Narva muuseumi direktor Maria Smorževskihh-Smirnova selgitas, et see näitus on kuivadest faktidest koosnev sõjakroonika läbi Narva prisma. "See on küll väike, kuid üsna mahukas ülevaade II maailmasõja sündmustest − alates Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamisest kuni Narva − ja mitte ainult Narva − dramaatilise pommitamiseni 1944. aastal. Muidugi näitame ka seda, kuidas meie pärand juba pärast sõda kannatas," rääkis ta.
Õhurünnakuid tehti Eesti linnadele 1941. aasta lõpust saati, ent 1944. aasta varakevadel toimunud Nõukogude õhujõudude õhurünnakud olid kõige laastavamad. 6.-8. märtsini korraldas Punaarmee Narvale suurpommitamise, milles osales ligi 100 lennukit. Selle tagajärjel hävis suurem osa seni tervena püsinud linnast, sh ajalooline vanalinn. Nõukogude relvajõud jätkasid pommitamisi 1944. aasta 26. juulini.
Narva muuseumi üks partnereid on sõjamuuseumi, ajaloomuuseumi, kultuurkapitali ja riigikantselei kõrval ka avalik-õiguslik organisatsioon Propastop, mis tegeleb järjekindlalt Vene propaganda paljastamisega. Propastopil on oma ekspositsioon, mis võrdleb Punaarmee toonast tegevust ning praegu Ukrainas toimuvat, kus venelased samuti valimatult linnu ja tsiviilobjekte pommitavad.
Narva muuseumis rõhutati, et Propastopi kampaania ei ole osa näitusest "Narva 44", ent on samuti üks osa Vana-Narva mälestuspäeva üritustest.
6. märtsil avati Narva kunstiresidentuuris paralleelselt ka kaks omanäolist isikunäitust, mis vaatlevad sõda ja selle tagajärgi nii ajaloos kui tänapäeval.
Angela Soopi näitus "Ta on Sina" on viimane osa näituste seerias, mis mõtestab sõja ja rahu seisundite muutumist. Soop eksponeerib kangast tehtud maale ja suuremahulisi kohaspetsiifilisi ruumiinstallatsioone, kaastöö teeb helilooja Tatjana Kozlova-Johannes.
Pavel Rottsi näitus "Ronides mälukildudel. Puuduva puudutus" räägib kollektiivsest mälust ning võtab luubi alla 80 aasta tagused märtsipommitamise jäljed Narva linnaruumis.