Veerand Ida-Viru väikelastest on raskete haiguste vastu vaktsineerimata

Põhjarannik
Copy
Paljud Ida-Virumaa väikelaste vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, sest ei tea, kui rasked on nakkushaigused, millega aastakümneid tagasi silmitsi seisti.
Paljud Ida-Virumaa väikelaste vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, sest ei tea, kui rasked on nakkushaigused, millega aastakümneid tagasi silmitsi seisti. Foto: Sander Ilvest / Scanpix

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. Vaktsineeritus on vähenenud ka Ida-Virumaal, kus ligikaudu 23% kaheaastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigel ajal vaktsineerimata. Teiste vaktsineerimistega hõlmatus on veelgi väiksem.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele.

"Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega oli väikeses languses juba enne COVID-19 pandeemiat, kuid pandeemia ajal ja selle järel on hõlmatus järsult langenud. Praeguseks on see jõudnud kriitilise piirini, kus oht uute haiguspuhangute tekkeks on väga suur," ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber. "Tänu vaktsineerimisele ei ole mitmeid haigusi Eestis juba ammu nähtud: näiteks difteeriat ei ole avastatud alates 2001. aastast ning lastehalvatust alates 1961. aastast," lisas Kärt Sõber.

Ida-Virumaal oli 2023. aasta seisuga kaheaastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 77% ning difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüübi B ja B-viirushepatiidi vastu 75%. Kaheksa-aastastest lastest vaktsineeriti õigel ajal difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 82%. 14aastastest oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigel ajal korduvvaktsineeritud 77% ja 16aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 87%.

Kokku on 2023. aasta seisuga Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16aastast last õigel ajal vaktsineerimata. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks.

Eesti perearstide seltsi juhi dr Elle-Mall Sadraku sõnul ei tea ega mäleta enamik lastevanemaid praegu enam, mida difteeria, teetanus, leetrid või lastehalvatus tähendavad, ja seetõttu ka alahinnatakse haiguste tõsidust.

Tagasi üles