Kohtla-Järve linnavalitsuses algab "kaadrite suurpuhastus"

Ligemale pool aastat Kohtla-Järve linnapea kabinetis toimetav Henri Kaselo asub tegema linnavalitsuses struktuurireformi, mida eelmine linnapea Virve Linder nimetab vabanemiseks nendest ametnikest, kes temaga suhtlevad. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Olematute teadmistega Eesti kultuurist üle riigi kuulsaks saanud Kohtla-Järve endine kultuuri- ja haridusvaldkonna abilinnapea Deniss Šalkauskas tuli oma viimasel tööpäeval linnavalitsuses lagedale ettepanekutega, millest saab alguse suuremahuline linnaametnike väljavahetamine.

Selle nädala neljapäevaks kokku kutsutud volikogu erakorralisel istungil on kavas vastu võtta linnavalitsuse uus struktuur, mille tulemusel luuakse uusi töökohti ja kaotatakse olemasolevaid.

Töökoha kaotavad Linderi mõttekaaslased

Eelnõu kohaselt esitas Šalkauskas oma viimasel tööpäeval, 30. aprillil taotluse, mille alusel luuakse haridus- ja kultuuriteenistuse koosseisus haridusvaldkonna juhi ja kultuurivaldkonna juhtivspetsialisti ametikoht ning koondatakse töö ümberkorraldamise tulemusena kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialisti ametikoht. Viimases on praegu ametis Nadežda Pahka, kes on volikogu opositsioonijuhi Janek Pahka abikaasa.

2. mail tuli linnapea Henri Kaselo välja ettepanekuga kaotada linnapeaabide ametikohad ehk sisuliselt linnaosade vanemad − Oleg Kornõljev Ahtmes ja Orul ning Ülle Lepassaar Järve, Sompa ja Kukruse linnaosas. Kui Kornõljevi ametikoht nimetatakse ümber majandusvaldkonna juhiks, siis Lepassaare koht koondatakse.

3. mail esitas arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapea Aleksandr Keivabu taotluse luua uued arenguvaldkonna juhi ja arhitekti-planeerija ametikohad. Samal ajal koondatakse arendusnõuniku ametikoht, mida täidab praegu Anton Makarjev. Peale selle kaovad arengu- ja majandusteenistusest linnavara vanemspetsialisti, peajuristi ning Sompa linnaosa linnamajanduse vanemspetsialisti ametikohad. Samuti nimetatakse selles teenistuses ümber mitmeid ametikohti.

Linnasekretäri taotlusel koondatakse linnakantseleis kommunikatsiooni vanemspetsialisti töökoht, kus on ligemale aasta aega ametis olnud Kristiina Piirimäe, ning luuakse avalike ja välissuhete juhtivspetsialisti koht. Eelnõu kohaselt aitab sellise nimega töökoha loomine kaasa Kohtla-Järve linna kuvandi loomisele ja suhtlusele linnaelanikega ning tagab linna delegatsioonide välisvisiitide ja välisriikidest Kohtla-Järve linna saabuvate delegatsioonide vastuvõtmise korraldamise. Samuti nimetatakse linnakantseleis ümber mitmed töökohad ja luuakse juurde peajuristi ametikoht.

Mitmeid ametikohti on kavas ümber nimetada ka sotsiaalteenistuses, kus luuakse ühtlasi juurde kaks noorte heaolu spetsialisti ametikohta. Nende palgaraha tuleb Euroopa Liidult.

Finantsteenistuses koondatakse üks raamatupidaja.

Linder nimetab toimuvat kättemaksuks

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo selgitas, et struktuurimuudatuste eesmärk on täpsustada inimeste tööülesandeid ja muuta linnavalitsuse tööd efektiivsemaks. "Olles ligemale pool aastat linna juhtimise juures, olen näinud kitsaskohti, kus on kõige suuremad valupunktid," ütles ta, märkides, et ilmselgelt on puudu ametnikke haridusvaldkonnas, aga ka planeeringute menetlemisel. "Pean tunnistama, et meil on seetõttu ka tööpraake dokumentide õigeaegse esitamisega haridusministeeriumile. Meil on samal ajal menetluses nii haridusvõrgu korrastamine kui rida muid dokumente. Neid eelnõusid on nii palju, et ühest inimesest kogu üldhariduse valdkonna peale ilmselgelt ei piisa," sõnas ta.

See on puhas kättemaks.

Virve Linder

Kohtla-Järve eelmise linnapea Virve Linderi sõnul on selle struktuurimuudatuse põhiline eesmärk saada lahti ametnikest, kes suhtlevad siiani aktiivselt nii tema kui ka teiste mullu novembri lõpus tagandatud linnavalitsuse liikmetega. "See on puhas kättemaks," ütles Linder. Tema sõnul kardavad linna praegused võimud hirmsasti seda, et need ametnikud, kes saavad temaga endiselt hästi läbi, võivad edastada mingisugust infot praeguste võimude valgustkartvate tegude kohta. "Nad tahavad neist lahti saada ja sellepärast ongi see alatul moel ette võetud. Muud põhjust ei ole. Töökorralduse parandamiseks ei oleks struktuurimuudatust põhjust ette võtta."

Praegune linnapeaabi Järve, Sompa ja Kukruse linnaosas Ülle Lepassaar, kes on selles ametis olnud 23 aastat, sõnas, et tal pole iseenesest koondamise vastu midagi, sest ta plaanis oma vanuse tõttu peagi ametist lahkuda. "Kuid kogu see talv oli tunda, et uus võim tahab minust iga hinna eest lahti saada. Niiviisi nagu nemad mind "peksid", pole mind keegi varem selles ametis kohelnud," ütles ta, pidades silmas pidevaid etteheiteid, et ta ei kontrolli piisavalt teede hoolduse kvaliteeti.

Lepassaar pidas läbimõtlematuks plaani, et edaspidi hakkab vaid üks ametnik tegelema kõigi viie linnaosa heakorraga.

Kaselo tõrjub Linderi etteheiteid

Henri Kaselo tõrjus etteheiteid, et struktuuri muutmise eesmärk on vabaneda eelmise linnavalitsuse ajal töötanud, uuele võimule sobimatutest ametnikest. "Mõni inimene kindlasti kaotab töö, aga neil on ka õigus kandideerida nendele kohtadele, mis luuakse," ütles ta, lisades, et töökohtade koguarv jääb linnavalitsuses enam-vähem samasse suurusjärku. See võib väheneda järgmisel aastal, kui pärast koolide, lasteaedade ja teiste allasutuste liitmist saab loobuda suuremast hulgast raamatupidajatest.

Kui volikogu uue struktuuri kinnitab, hakkab see kehtima 1. juulist. Kaselo sõnul võib eelnõu veel viimase hetkeni muutuda. "Ka erinevatel abilinnapeadel olid erinevad soovid. Kõik tahavad oma valdkonda rohkem töötajaid. Aga eelarve seab piirid, osa asju tuleb teha vähemate inimestega. Tahame haridusse suunata rohkem töötajaid," sõnas ta.

Virve Linderi sõnul kaasnevad struktuurireformiga siiski linnaeelarvele lisakulud, kuna uued ametikohad tulevad suure tõenäosusega suurema palgaga ja lisaks tuleb koondatavatele töötajatele maksta koondamistasusid. Tema sõnul on silmakirjalik ka jutt, et koondatavad võivad uutesse ametitesse kandideerida, kuna seal seatakse nimme sellised tingimused, et nad sinna ei saaks.