:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2024/05/31/16113144t1hbed6.jpg)
Kohtla-Järve linnavolikogu lükkas suure häälteenamusega tagasi haridusministeeriumi ettepaneku ehitada Järve kooli uus maja praeguse slaavi põhikooli kinnistule, mille tagajärjel jääb linn ilma riigi poolt Järve linnaossa ja Ahtme linnaossa uute koolimajade ehitamiseks mõeldud ligikaudu 26 miljonist eurost.
Ettepaneku tagasilükkamine oli sisuliselt ka umbusaldusavaldus nii Henri Kaselo linnavalitsusele, kes selle ettepaneku volikogu ette tõi, kui ka volikogu esimehele Eduard Odinetsile − mõlemad palusid oma viimastes pöördumistes volikogu selle poolt hääletada. Tegelikult hääletasid selle poolt peale Odinetsi veel vaid neli opositsioonilise fraktsiooni Restart Kohtla-Järve saadikut: Hendrik Agur, Mare Roosileht, Viktor Andrejev ja Janek Pahka.
Saadikud süüdistasid ministeeriumi šantaažis
Vastu olid kõik Keskerakonna fraktsiooni saadikud, enamik sotse, kaks Restardi fraktsiooni liiget ja ka fraktsioonita saadikud.
"See oli ehtne šantaaž!" ütles sotside fraktsiooni kuuluv Vladimir Tšužas haridusministeeriumi käitumise kohta, kes seadis riigilt uute koolimajade ehituseks Euroopa Liidu raha saamise tingimuseks slaavi põhikooli kinnistu loovutamise riigile. Tema meelest tähendaks ehituse ajaks slaavi põhikooli sundkolimine asenduspinnale 400 õpilasele kannatusi ja jätaks neile negatiivse jälje.
Reformierakonna nimekirjas volikogusse valitud Vitali Borodin nimetas seda väljapressimiseks.
HENRI KASELO
See ei olnud minu arvates saadikute kõige targem otsus.
Temaga samas nimekirjas kandideerinud slaavi põhikooli direktor Svetlana Vladimirova, kes ei näinud põhjust end hääletuse ajaks taandada, ütles, et pole õige ehitada teisele koolile uus maja, kui samas kohas olev koolipere peab sealt lahkuma. "Minu arvates on Kohtla-Järvel piisavalt teisi ilusaid kohti, kuhu uus koolimaja rajada," ütles ta.
Keskerakondlase Valeri Korbi sõnul ei ole sellist koolimaja praegu üldse vaja ehitada. Ta meenutas, et Kesklinna kooli ehitamine läks esialgu plaanitud seitsme miljoni asemel maksma 12 miljonit eurot ja suurema osa vahest pidi kinni maksma linn.
Valimisliidust Progress volikogusse valitud Jevgeni Saltõkovi arvates püütakse juttudega südametunnistusest ja laste paremast tulevikust teda ainult lollitada ning ta käis välja mõtte, et uue koolimaja surumine ministeeriumi poolt Pärna tänavale on valimisliidu Restart projekt.
Odinets ei suutnud koalitsioonikaaslasi veenda
Eduard Odinets püüdis koalitsioonikaaslasi ümber veenda ja tõestada, et tegu pole väljapressimisega, vaid riigi tehtava suure kingitusega nii Kohtla-Järvele kui kogu Ida-Virumaale, ja kutsus sellest kinni haarama. Kuid ta jäi oma leeris hüüdjaks hääleks kõrbes. "Järgmisel eelarveperioodil ei tule Eestile Euroopa Liidult uute koolimajade ehitamiseks üldse raha," kinnitas ta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles neljapäeval, pärast seda kui oli Kohtla-Järve volikogu otsusest kuulnud, et Kohtla-Järve volikogu taganes enda varem kinnitatud hariduse arengukavast, mis nägi ette uue koolihoone ehitamist Pärna tänavale. "See tähendab, et ministeerium invsteeringute kavaga sellisel kujul edasi minna ei saa, kuna Kohtla-Järve linn ei ole seda plaani vastu võtnud," ütles ta, märkides, et ministeerium teeb nüüd uue analüüsi, millisesse maakonda Kohtla-Järvel Järve ja Ahtme linnaosasse kahe uue koolimaja ehituseks kavandatud 26 miljonit eurot suunatakse. "Kohtla-Järve jääb sellest rahast ilma," sõnas ta, lisades siiski, et linnavolikogul on maksimaalselt üks kuu aega oma otsust muuta.
Odinets ütles, et kui selline võimalus on, siis püüab ta volikogu liikmeid kindlasti ümber veenda, aga ta ei osanud öelda, kas see ka tulemuse toob.
Linnapea oli kurb ja löödud
Samuti sotsiaaldemokraadist linnapea Henri Kaselo oli pärast volikogu istungit ilmselgelt löödud. "See ei olnud minu arvates kõige targem otsus. Täitevvõimu esindajana olen kurb, et selline otsus tehti. Olen ka kurb, et mitmed meie sotsiaaldemokraadid olid sellele vastu," ütles ta, lisades, et volikogu mängis justkui vene ruletti, riskides nii suure rahasumma kaotamisega.
Kaselo sõnul tegi slaavi põhikooli hoolekogu saadikute mõjutamiseks väga tugevat lobitööd. "See teema oli nii üles keeratud. Seda küsimust kasutati ministeeriumile koha kätte näitamiseks. Hariduspoliitika võiks olla nagu kaitsepoliitika selline, kus leitakse ühisosa ja ei kasutata seda ära poliitilistes huvides," rääkis ta, märkides, et ei välista umbusalduse avaldamist ka linnavalitsusele, kes oli teist meelt kui enamik saadikuid. "Saadikud kartsid. See on ka näide, miks Kohtla-Järvel pole pikka aega korrastatud koolivõrku, sest on kardetud väga emotsionaalseid lastevanemaid. Kuid linnavalitsus peab lähtuma linna pikaajalistest huvidest."
Ta tõdes, et juhul kui praegune koalitsioon jääb püsima, tekib probleeme selle otsusega ikkagi palju. "Kardan, et see rong, mis puudutab eurorahastust, on läinud. Haridusstrateegiaga tuleb ikka edasi minna, koole tuleb ikka kokku liita. Kurb on lihtsalt see, et linnal tuleb nüüd ise leida uute koolihoonete jaoks raha, mida praegu oli võimalik suuremas osas saada riigilt ja Euroopa Liidult."
Üks väheseid volikogu liikmeid, kes ministeeriumi ettepanekut toetas, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur sõnas, et 30. maid võib Kohtla-Järvel edaspidi pidada leinapäevaks.