:format(webp)/nginx/o/2024/06/07/16129435t1h0529.jpg)
Kui allikad klindiastangust vabalt välja pääsevad, ei pea nad koopaid uuristama ja mujal ei pruugi varinguid tekkida.
"Puurisime natuke käsipuuriga ja leidsime seda, mida otsisime − sinisavi," ütles esmaspäeval koos kolleegidega Saka auku lähemalt uurimas käinud geoloogiateenistuse vanemgeoloog Kalle Suuroja, märkides, et sinisavi, mis peaks seal olema rohkem kui paarikümne meetri sügavusel, on lausa maapinna alla tõusnud.
Tõusu põhjus on tema sõnul sellest kohast läbi minev tektooniline rike, mille kohal on hästi praguline paelasund. Nende pragude tõttu pääsevadki allikad klindiastangust välja jooksma ja on jalami alla koopa uuristanud.
"Praegusel kuivaperioodil seal muidugi vett ei ole, aga allikad on aastasadade jooksul tasapisi uuristanud ja nüüd varises see katus lihtsalt kokku," selgitas ta.
Nõlvas on veelgi pragusid näha, mis annab alust arvata, et suuremate vihmadega võib auk mõnevõrra laieneda.
/nginx/o/2024/06/07/16129438t1h99b3.jpg)
Rikked võivad mõjutada merealade tuuleparke
Geoloogid jäid Sakal saadud "saagiga" rahule: "Olime varasemate tööde põhjal tükk aega arvanud, et Saka kohal peaksid mingid asjad katki olema. Põrguauk on selle üks väljund, mis meie senist arvamust kinnitas."
Suuroja rääkis, et nad tegelevadki parasjagu geoloogiliste rikete teemaga, teevad nii-öelda rikete revisjoni. Saka riket polnud seni isegi loetelus: varasemast teada vihjete põhjal võeti seda vaid kui oletatavat riket.
Sellised rikked pakuvad peale geoloogide huvi ka arendajatele, sest ebakindel alus võib maa väärtust oluliselt mõjutada. Näiteks merealade puhul, kuhu tuulikuid rajatakse, päritakse geoloogidelt, ega seal rikkeid ole.
Varing on puhtalt looduse kätetöö
Päris kindlasti tekkis auk üksnes looduslike protsesside tagajärjel ja inimtegevus seda mitte kuidagi ei mõjutanud, kinnitavad geoloogid.
"Vaatetorn on küll raskus selle koha peal, aga see torn ehitati juba sõja ajal või kohe pärast seda, nii et see raskus on seal olnud juba 75 aastat või kauemgi. Kui seal sakslaste laager oli, siis nemad ehitasid kanalisatsioonisüsteemi ja suunasid väljavoolu klindist alla. Aga see jääb sadakond meetrit lääne poole ja ei tohiks samuti mõjutada," arutles Kalle Suuroja.
Täiesti kindlalt väidab ta, et varing ja koobas ise vaatetorni püsimist ei ohusta: "Koobas ei lähe astangu alla, vaid selle jalamit pidi eemale mere poole."
Rohkem auke loodetavasti ei teki
Kalle Suuroja märkis huvitavana ka koopa suurust.
"Sügavust me mõõta ei saanud, sest päris ääre peale minna ei tohi, aga lahti oleva osa sügavus on oma viis-kuus meetrit. Seda näeb kõige paremini vaatetornist alla vaadates. Auk on ovaalse kujuga, pikem telg alla kümne meetri ja laius viie meetri ümber."
Võrreldes nädal varem, kohe augu tekkimise järel kohal käies nähtuga, hindas Suuroja, et vahepealne varing auku oluliselt suuremaks ei muutnud: vahest meetri jagu varises idapoolsest otsast juurde.
Kas selles piirkonnas võib teisigi varinguid tekkida, ei oska ta arvata.
"Aastasadu on see rike suutnud rahulikult püsida, pinnale pole midagi tekkinud. Loodame, et taltub. Ilmselt olid põhjuseks klindiastangu alt välja voolanud allikad, mille väljavool oli kaetud nõlvasetetega ja selle alla moodustus koobas. Teistes kohtades, kus allikad vabalt välja pääsevad, ei ole neil vaja millegi alla uuristada."
Geoloogide huvi püsib
Geoloogid tahaksid Sakal veel natuke uurida: puurida sadakonna meetri peale ühe puuraugu, et vaadata, kas kergitatud sinisavi lasund ikka on nii paks ja mismoodi see välja näeb.
"Uuringuteks meil natuke raha on, oleneb, kuidas maaomanikuga kaubale saame, kas Tõnis Kaasik lubab meid oma maa peale puurima," ütles Kalle Suuroja.
Saka põrguaugu avastanud ja sellest geolooge teavitanud Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik täpsustas, et varinguauk asub mitte tema, vaid riigimetsa majandamise keskuse maa peal.
"Aga puurida tahavad nad minu maa peal ja selle vastu ei ole mul midagi," ütles ta.