JUHTKIRI ⟩ Suures hädas tuleb tööstus ka meelde

Eesti Energia õlitehas Auveres. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Esmaspäeval koalitsioonikõnelusi alustanud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 esindajad tulid kõneluste esimese päeva õhtul välja tõdemusega, et Eesti majanduse konkurentsivõimet tuleb tugevdada tööstuste rajamisega.

Sellise triviaalse tõeni jõudmiseks ei pea olema kogenud poliitik ega majandusteadlane. Paraku ei ole viimastel aastatel erinevate regulatsioonide, maksude, keskkonnatasude ning muude roolide ja kangidega ellu viidud poliitika näidanud, et tööstus oleks oluline ja seda tuleks pigem lämmatada kui väetada. 

Olulisem on paistnud rohepööre kui protsess, iduettevõtlus ja kui need pole loodetud tulu toonud, siis on tõstetud makse. Aga nüüd, kui eelarveauk käriseb aina laiemaks ja maksutõusud toovad kaasa pigem pankrotte kui lisatulu, on pilgud taas pöördumas tööstuse poole.

Kõigi eelduste kohaselt järgmine peaminister Kristen Michal selgitas, et uus valitsus kavatseb majandust tugevdada tööstuspoliitikaga. "Otsime võimalusi, et panustada uute tööstuste rajamiseks, milleks kasutame Euroopa Liidu vahendeid, CO2 raha," märkis Michal.

Eesti 200 esimehe Margus Tsahkna sõnul ootavad Eesti ettevõtjad otsuseid, mida on kavas teha ressurssidega nagu maavarad ja mets, ning siin peab valitsus selge plaani looma.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets selgitas, et kui riik pakub toetusi suurinvesteeringuteks, siis tuleks tagada, et investeeringud ei tule peamiselt Tallinna ja Harjumaale, vaid jaotuksid üle Eesti. See aitab tema sõnul tõsta palku mujal Eestis.

Õiged mõtted, aga saab näha, kuidas nende elluviimine toimuma hakkab.