Ida-Virumaa kortermajad saavad sel aastal ligemale 25 miljonit eurot renoveerimistoetust

Copy
Tammiku mikrorajoon Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Nii seal kui mujal Ida-Virumaa linnades vajavad rekonstrueerimist sajad kortermajad. Riigi toel on lähiaastatel võimalik korda teha maakonnas mõnikümmend maja.
Tammiku mikrorajoon Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Nii seal kui mujal Ida-Virumaa linnades vajavad rekonstrueerimist sajad kortermajad. Riigi toel on lähiaastatel võimalik korda teha maakonnas mõnikümmend maja. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Riik kavatseb eraldada Ida-Virumaa korteriühistutele veel 15 miljonit eurot toetust kortermajade renoveerimiseks. Tegemist on lisasummaga aasta alguses eraldatud ligemale kümnele miljonile eurole, millest suurem osa on juba jagatud.

Raha tuleb Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist, hüvitamaks Ida-Virumaal osaliselt tööpuuduse ja vaesuse suurenemist ning teisi sotsiaal-majanduslikke kahjusid, mida Euroopa Liidu kliimapoliitika on maakonnas põlevkivitööstuse järkjärgulise väljasuretamisega põhjustanud.

Uus toetusvoor avaneb praeguse plaani järgi septembri lõpus ja on mõeldud korterelamute rekonstrueerimiseks. Toetust saavad majad peavad olema renoveeritud hiljemalt 31. augustil 2026. aastal.

Esimeses voorus said renoveerimistoetust 20 Ida-Virumaa kortermaja

* Esimene, 9,4 miljoni euro suurune taotlusvoor Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust avanes jaanuaris ning praeguseks on esitatud taotlusi 9,2 miljoni euro ulatuses.

* Sellest 7,8 miljoni euro eest on soovitud terviklikult rekonstrueerida üheksa kortermaja Sillamäel ja Jõhvis, Toila ja Lüganuse vallas.

* 1,4 miljoni euro eest soovitakse osaliselt rekonstrueerida 11 kortermaja Narvas, Kohtla-Järvel ning Jõhvi ja Alutaguse vallas.

Viimaseid nädalaid kliimaministri rollis olev ja järgmise valitsuse peaministrikandidaat Kristen Michal teatas, et Ida-Virumaa korterelamute seisukorra parandamine on riigi jaoks olnud eraldi tähelepanu all, sest selles maakonnas on vajadus renoveerimise järele märkimisväärselt suurem kui mujal. "Mul on rõõm tõdeda, et ühine pingutus koos kohalike omavalitsustega teavitustöö tegemisel on vilja kandnud, sest 9,4 miljoni euro suurune renoveerimistoetus on poole aastaga pea täielikult ära taotletud. Ida-Virumaa korteriühistute seas on kasvanud valmidus oma elutingimusi parandada, mis on oluline samm kogu piirkonna arengu jaoks," sõnas ta.

Nagu jaanuaris avatud toetusvooru puhul, on ka sügisel avaneva toetusvooru määrad ajutiselt kõrgemad. Tervikrekonstrueerimise puhul on toetuse määr 70%. Kõrgema, 80% toetusmääraga soositakse lifti ehitamist, naabruskonnapõhist ja tehaselist rekonstrueerimist. Suurendatud on ka ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve osutamise toetust, mis tervikrekonstrueerimise puhul ulatub varasema 50% asemel nüüd samuti 70-80%-ni olenevalt rekonstrueerimise viisist.

Kuna meetme üks eesmärk on Ida-Virumaa elukeskkonna terviklik parandamine, täiendatakse ka toetatavate tegevuste ja projekti nõuete loetelu. Uues voorus on toetatavad tegevused naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul ka hoonete vahel õueala korrastamine, sealhulgas haljastuse ja valgustuse paigaldamine.

Kuna rekonstrueerimistöödega soovitakse üha enam terviklahendusi ning need on ajas läinud keerulisemaks, mahukamaks ja kallimaks, aitab korteriühistutel hankeid korraldada ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS). Samuti pakub EIS võimalust kasutada kortermajade renoveerimiseks otselaenu − seda juhul, kui pank näiteks laenu ei anna.

Võrreldes teiste maakondadega, on Ida-Virumaa korteriühistute huvi rekonstrueerimistoetuste vastu olnud varasematel aastatel erakordselt madal. Olukorra parandamiseks otsustas riik suunata piirkonda erakorraliselt kokku 25 miljonit eurot, et käivitada Ida-Virumaa renoveerimisturg. Edaspidi jätkatakse toetuste andmist tavapärastel tingimustel, kinnitas kliimaministeerium. 

Tagasi üles