/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2024/09/11/16350772t1h7f39.jpg)
Suve lõpu suursündmused − "Hungerburg2024", ooperipäevad ja "Station Narva" − täitsid piirilinna majutusasutused. Narva paistab enim võitvat ka Soome turistide arvu tõusust.
Narva hotelli juht ja OÜ Sanesi juhatuse liige Vladimir Aret paneb turismisuvele hindeks nelja. "Soome turistide osakaal on suurenenud ja see on hea. Kaks reisibürood tõid meile Soome gruppe ning soomlased külastasid ka Narva ooperipäevi ja Tartu Uue Teatri "Hungerburgi" suvelavastust."
Viimati tõi linna rohkem külastajaid "Station Narva" eelmisel nädalal. Vladimir Aret tõdes, et festival mõjutab positiivselt kogu linna ja piirkonda, aga konkreetselt Narva hotell teeniks ilmselt tavakülastajate pealt rohkem. "Oleme festivali partneriks ja anname korraldajatele soodsama hinnaga kogu maja. Meie probleem ja väljakutse on, et külastajatele pole suurürituste ajal Narvas piisavalt majutusvõimalusi."
Negatiivse trendina täheldab Vladimir Aret, et Narvas puhkajaid on väheseks jäänud. "Siseturistid tulevad kas mingi sündmuse pärast või ärikliendina, aga mitte lihtsalt puhkama."
Välisturistide osakaal teeb aga hotellijuhile rõõmu: juunis ja juulis oli neid üle 50 protsendi ja augustis isegi ligi 60 protsenti. Madalhooajal see suhe muutub, siis moodustavad siseturistid umbes 70 protsenti majutujatest.
Külmal ajal kasvab ka tänavu hotellis avatud IDA spaa populaarsus, mis on Narva esimene ning ainus sauna- ja spaakompleks.
"Kui suvel võttis umbes 15 protsenti klientidest majutuse koos saunakeskuse külastusega, siis loodame, et sügisel ja talvel on neid poole rohkem. Suvel tegime sooduskampaania ka kohalikele, et nad külastaksid uut saunakeskust," rääkis Vladimir Aret.
/nginx/o/2024/09/11/16350771t1h62e7.jpg)
Raha loetakse rohkem
Madalhooajaks valmistub ka Meresuu spaahotell, mille müügijuhi Arina Grigorjeva sõnul loodetakse nädala sees teenindada senisest rohkem ravipaketiga puhkajaid. "Seda suunda tahame rohkem arendada ja teha koostööd rehabilitatsioonikeskuste ning eakate klubidega."
Nädalavahetustel täitub maja põhiliselt lõõgastuse otsijatega.
"Suvel olid nädalavahetused täis, nagu alati, aga eelmine suvi oli meil parem," ütles Arina Grigorjeva, lisades, et paljud inimesed eelistavad ilmselt välismaal puhata. Seda põhjusel, et kõrghooaeg annab võimaluse kohalikel hotellidel kõrgemat hinda küsida ja talveks rasva koguda, nii võib puhkus välismaal olla hinna poolest väga tugev konkurent.
Seda, et inimesed on varasemast hinnatundlikumad, märkab terviseosakonnas − heaoluteenuseid ostetakse vähem.
"Massaažidele ja hoolitsustele teeme kogu aeg eripakkumisi, et inimesi tervisekeskusesse saada, lootuses, et kui kliendile meeldib, siis võib-olla ta võtab teenuseid juurde. Tegelikult on raske aeg − soomlasi ei ole nii palju, nagu me tahaks. Läti turistide arv üllatas sel aastal positiivselt, aga umbes 70 protsenti on siseturistid. Väga loodame, et koos turismiklastriga suudame saavutada oma eesmärgid ja kasvatada välisturistide arvu," ütles Arina Grigorjeva.
Mõjutavad ilm ja majandus
Siseturistid moodustavad lõviosa ka Kiviõli seikluskeskuse klientidest.
"Valdavalt külastavad meid Eesti pered. Veidi on ka soomlasi ja lätlasi, keda jõuab meie juurde rohkem kui viis aastat tagasi, aga nende osakaal jääb ikkagi 4-5% juurde. Eks need kaks turgu on meil endil vaja tugevamalt käsile võtta ja neile ennast nähtavamaks teha," kommenteeris Kiviõli seikluskeskuse teenindusjuht Airis Vesk.
Tema sõnul mõjutavad külastatavust kõige enam ilm ja majandus.
"Inimesed on kindlasti hinnatundlikumad kui varem ja tarbivad ehk vähem kohapealseid lisateenuseid, aga see ei käi kõigi kohta. Pigem teeb suve keeruliseks see, et nii palju ja kogu aeg midagi toimub. Külastajate arvu kasvu nägime augusti lõpus, kui hooaeg hakkas lõppema. Paljud pered avastasid siis, et seikluskeskuses on veel käimata, kuigi lastele sai lubatud," rääkis Airis Vesk, lisades, et tervikuna sarnanes lõppenud suvi eelmisega.
Külalislahkuse ja sõbralikkusega Lääne turiste püüdma
Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen tõdes, et selle aasta esimene poolaasta sarnanes ööbimiste statistikas mullusega. "Ööbimisi oli ca 157 000. Praegu on ikkagi põhiline Eesti klient, kelle ööbimisi oli 2 protsenti vähem. Küll aga teeb rõõmu Soome turu kasv 37 protsenti."
Kadri Jalonen usub, et soomlaste huvi on võimalik edasi kasvatada.
"Hakkame väga põhjalikult tegelema külalislahkusega, sest see lisab konkurentsivõimet. Teame, et meil on väga atraktiivseid teenuseid ja atraktsioone, kuid teeninduses on veel arenguruumi. Eurooplane ootab personaalset, naeratavat, sõbralikku teenindust. Kui soomlased tunnevad, et on siia oodatud, siis usun küll, et saavutame juba aasta lõpuks COVIDi-eelse taseme ning soomlaste ööbimiste arv ületab 20 000."
/nginx/o/2024/09/11/16350773t1hd315.jpg)
Selleks, et külalislahkus käsile võtta, palkas Ida-Viru turismiklaster suvest teenindus-arendusjuhi Anu Kõrge (pildil).
Oluline on tunne, mille inimene kaasa võtab
"Kui kingade ost läheb valesti, saab need poodi tagasi viia ja ümber vahetada või raha tagasi küsida. Turismitootega seda võimalust ei ole. Öeldakse, et turismis inimene ostab unistust ja saab mälestuse. On hästi oluline, et juba unistamise hetkest tunneks inimene end teretulnuna. See, milline mulje jääb meili- või telefonisuhtlusest juba enne kohalejõudmist, määrab päris palju," rääkis Ida-Virumaa külalislahkuse eestvedaja.
Kui ka kohapeal tekivad soojad ja helged mälestused, siis soovib inimene suure tõenäosusega tagasi tulla. "Turism on paljuski emotsioonide peale üles ehitatud. Ideaalis tekitab külalislahkus toreda ringi, et inimene tuleb järgmisel aastal jälle. See, mis suppi ta sõi või kas voodi oli mugav, on ka oluline. Aga kõige olulisem on ikkagi see, kuidas temaga suheldakse ja mis tunde ta kaasa võtab," tõdes Anu Kõrge.
Tema sõnul on üle Eesti hakatud külalislahkusega tööd tegema. "Ida-Virumaal ei ole olukord kriitiline. Omalt poolt kinnitan, et ringi käies on enamik kogemusi positiivsed olnud. Aga külalislahkus on tore loov valdkond, kus saab alati paremini, ja seda me koos turismiklastri partneritega tegema hakkamegi."
Ühised kokkulepped
Turismiklastris on plaanis sõlmida külalislahkuse kokkulepped, millest juhindudes tulevad edasi koolitused, et pakkuda tuge ja juhendamist seal, kus vaja.
Kiviõli seikluskeskuse teenindusjuht Airis Vesk hindas, et nende nooruslikus asutuses on stardipositsioon päris hea. "Meil oli suvel tööl üle poolesaja noore. Paljudele oli see esimene töökogemus. Just sain ühelt kliendilt pika tagasiside, kus ta kirjutas kuu aega pärast külastust, et oli hingepõhjani liigutatud sellest, kui toredad, abivalmid ja sõbralikud kõik instruktorid olid. Ta oli vaimustatud, et pole kusagil näinud nii ühtlast ja kõrget taset."
Airis Vesk lisas, et noortega on külalislahket ja meeldejäävat teenindust mõnevõrra kergem saavutada. "Noored on valmis kuulama. Neil võib-olla ei ole veel seda tunnet, et "ma tean küll, kuidas asjad käivad". Kui neile hästi ära seletada, miks me midagi teeme ja kuhu me peame jõudma, siis nad annavad endast maksimumi."
Tööandja omalt poolt hoiab pilku peal, et töötajate sära ei kustuks. "Me ei taha, et nad ennast üle töötavad. Püüame jälgida, et koormus oleks optimaalne ja kas keegi vajab lisapuhkust. Noorte tahe ja sära on uskumatu."