JUHTKIRI Kui Ida-Viru omavalitsused tegid elanike huvi rahaks (1)

Copy
Aastate jooksul on päästjad pidanud kümneid ja kümneid kordi käima Uikala prügilat kustutamas. See foto on tehtud 2019. aasta aprillis, järjekordse põlengu kustutamise ajal.
Aastate jooksul on päästjad pidanud kümneid ja kümneid kordi käima Uikala prügilat kustutamas. See foto on tehtud 2019. aasta aprillis, järjekordse põlengu kustutamise ajal. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Uikala prügilast on meil põhjust viimastel aastatel olnud peamiselt vaid negatiivses valguses rääkida. Olles Eesti ühe suurema piirkonna ainus prügila, võime aga täna rääkida sellest, kuidas omal ajal Ida-Viru omavalitsused loobusid piirkonna jäätmemajanduse arendamisest, püüdes hetkelist kasu, müües oma aktsiad järjest praeguseks meie seast lahkunud kohaliku oligarhi Nikolai Ossipenko kommunaalimpeeriumile.

Sajandi algusaastail kinkis riik enda rajatud tänapäevase Uikala prügila piirkonna omavalitsustele, uskudes, et Ida-Virumaa prügimajandus on piisav ühishuvi, millega siinsed linnad-vallad võiksid üheskoos tegelda lähtuvalt elanike ja ettevõtete huvidest.

Ent ei möödunud palju aega, kui omavalitsused hakkasid oma aktsiaid Ossipenkole müüma. Esimesena loomulikult Kohtla-Järve, mille toonaste juhtide arusaamad ärimehe omadega silmanähtavalt sarnanesid. Ent siis järgnesid teisedki. Nagu näiteks Kohtla vald, kes müüs aktsiaid selleks, et panna saadud raha Kukruse mõisa korrastamisse. Mõisale õiget funktsiooni lõpuks ei leitudki, nagu ka rentnikku. Ka osta ei ole siiani seda tahetud.

Enamusosalus oli viimase hetkeni Jõhvi valla käes, aga tosin aastat tagasi müüs ka Jõhvi oma aktsiad, et teha selle rahaga korda praegune vallavalitsuse hoone.

Aastaid tagasi sellist stsenaariumi kardeti, kuna eraomandusse minnes kaob omanikule prügimajanduse sotsiaalne mõõde, orienteerudes vaid võimalikult suurele kasumile.

Ka Jõhvis polnud kõik selle müügiga nõus, leides, et omavalitsused saavad prügilast teenitava raha suunata prügimajanduse arendamisse, samal ajal kui eraomanik on huvitatud eelkõige raha väljavõtmisest.

Eraomanik vedaski teenimise eesmärgil aastaid riiki ninapidi, tekitades ajutise lao sildi all jäätmekuhilaid, mille eest keskkonnatasusid maksma ei pidanud, küll aga sai jäätmevaldajatelt selle eest raha küsida. Probleemid omanikust Ekoviril aga kuhjuvad: raskused keskkonnanõuete täitmisel, tulekahjud, maksuvõlad, hiigelkahjum. Ja pole teada, milleni see kõik ükskord viib.

Tagasi üles