:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16389222t1h9221.jpg)
"See on juba traditsiooniks saanud!" tunnistab Tartumaalt pärit Unipiha küla Söödi talu peremees Tarmo Raidsalu, kes oli laupäeva hommikul koos abilistega oma vorstid, singid ja teised lihatooted Jõhvi Mihkli kiriku värava ette laadal kauplemiseks valmis seadnud.
Laupäeval 15. korda toimunud Jõhvi mihklilaadal on Tarmo Raidsalu alati kohal olnud. "Ainuke aeg, kui ma Jõhvit saan külastada, ongi mihklilaat," ütles ta, lisades, et Jõhvis läheb tal kirikuvärava juures müük ikka hästi. "Kaup on aus − ise toodame ja ise müüme. Jõhvi inimesed käivad jõulude ajal meie kaupa ostmas isegi Tartus Lõunakeskuses."
Samas tunnistasid nii Raidsalu kui ka mitmed teised kaupmehed, et tänavustel laatadel annab tunda, et inimestel on hinna- ja maksutõusude tõttu vaba raha vähem kätte jäänud. "Mul see veel väga tunda ei anna. Mul on 30 aastat kogemust, inimesed teavad, et kvaliteet ja hind on paigas."
Jõhvis alustab Söödi talu igal aastal ka verivorstide müügi hooaega ja need lähevad hästi kaubaks.
/nginx/o/2024/09/30/16389223t1h033e.jpg)
Kingu talu Peipsi äärest Kolkjalt oli mihklilaadale üles seadnud koguni 18 meetri pikkuse leti, kus peal nii suitsuangerjas kui teised kalad, aga ka pekk ja muud lihatooted, jõhvikad, sibulad, küüslauk, hoidised ning palju muud toidukraami. Leti taga olnud Olesja Köidam ütles samuti, et nad on Jõhvi laadal aastaid käinud. "Paljud asjad on enda kasvatatud, osa ka sisse ostetud. Müüme seda, mida küsitakse," sõnas ta.
Köidami sõnul on inimesed sel aastal hinnatundlikumad kui varem ja ostujõud on varasemaga võrreldes kehvem. "Sõltub muidugi ka piirkonnast. Me oleme paindlikud. Laat on koht, kus tuleb kaubelda. Kui ostja kaupleb, siis kaupleme meie ka. Meie hinnad ei ole rauast," ütles ta, märkides, et laupäeva esimestel tundidel läks kõige paremini kaubaks suitsuliha. Varem on selleks rohkem olnud suitsukala.
Jõhvi laadal ei kaubelda aga ainult toidu- ja tarbekaupadega. Kuna lähiajal valimisi tulemas ei ole, siis olid parteidest oma telgikese püsti ajanud vaid sotsid ja EKRE. Jõhvi raamatukogu korraldas oma telgis Madis Tuuderi Narva-Jõesuu raamatu esitluse.
Kohtla-Järve Lions klubi liikmed kogusid enda valmistatud maiustuste ja supi müügiga raha laste toetuseks.
Ratastel töökojas said aga lapsed koostöös Jõhvi muuseumi seltsiga meisterdada keskaegseid nahast mündikukruid. "Lapsed saavad ka ise teha muusikakarpi, kus tuleb ise saagida ja monteerida sisse süsteem," rääkis juhendaja Vaili Viirlaid.
Idavirulanna Aime Luuk ütles, et Jõhvi mihklilaat on väga tore, kuna see on Eestis sel hooajal viimane suurem laat, kus on palju kaupa, näeb palju tuttavaid inimesi ning on meeldiv kontserdiprogramm. "Aeda oleks vaja osta head küüslaugusorti ja mul ei ole veel ka jõhvikaid," ütles ta.
Ajaloolasest Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa sõnas laada avamisel, et Jõhvi südalinnas toimunu on samas paigas väga põline traditsioon, mis sai alguse juba 19. sajandi esimeses pooles ja taastati nüüd juba taasiseseisvunud Eestis 2010. aastal. "See toimub nüüd kogukondliku ühisüritusena, mida korraldavad Jõhvi muuseumi selts ja Mihkli kiriku kogudus. Loomulikult paneb õla alla ka kohalik omavalitsus, mis esindab ju samuti kohalikku kogukonda," ütles ta.
Mihklilaat algas Jõhvi bigbändi kontserdiga kirikaias. Kirikus mängis orelil Svetlana Verenitš ja esines ka Maarja-Liis Ilus koos Jakko Maltisega.