Teadlased hakkavad uurima Ida-Viru inimeste keemilist koostist

Uuring peaks aitama tuua selgust, kas ja millisel määral on teiste Ida-Viru tööstuste kõrval ka Kiviõli Keemiatööstuses töötamine või selle lähikonnas elamine toonud inimeste organismi kahjulikke aineid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tartu ülikooli teadlased asuvad ligemale 1,3 miljonit eurot maksva uuringuga analüüsima Ida-Virumaa inimeste keemilist koostist, et tuua selgust, kui palju ja milliseid ohtlikke kemikaale jõuab keskkonnast inimeste organismi.

Sotsiaalministeeriumi teatel tähendab inim-biomonitooring vere-, uriini- ja juukseproovide keemilist analüüsi, saadud tulemuste ning inimeste enda täidetud küsimustike analüüsi. Biomonitooring on ainuke täpne viis, saamaks teada, kui palju ja milliseid ohtlikke kemikaale on jõudnud inimeste kehasse. Uuritavad ained on muu hulgas raskmetallid, erinevad pestitsiidid, bisfenoolid, ftalaadid ning aromaatsed süsivesinike nagu benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni metaboliidid.

Uuring maksab üle miljoni euro

"Ohtlike kemikaalidega kokkupuute võimalusi on palju ja iga inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide hulk kokkupuute tagajärjel on erinev. Näiteks võib inimesel, kes küll igapäevaselt töötab ohtlike kemikaalidega, kuid kasutab korrektselt isikukaitsevahendeid, olla kehas oluliselt väiksem kogus ohtlikke kemikaale kui inimesel, kes puutub nendega kokku harva, kuid ei kasuta sealjuures isikukaitsevahendeid," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Marilin Lutsoja. Ta lisas, et tihti ei tea inimesed erinevate ohtlike kemikaalide allikaid ega oska ohtu karta.

Sotsiaalministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud uuring "Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp − biomonitooringu läbiviimine" läheb maksma 1,27 miljonit eurot, millele lisandub osa keemiliste analüüside tegemise kulu. Lõviosa sellest kulust ehk 840 000 eurot tuleb põlevkivitööstuselt uuele majandusele üleminekuvalude leevendamiseks mõeldud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Marilin Lutsoja sõnul võimaldab selline uuring tuvastada nii tervise kui ka keskkonna osas kõige kriitilisemaid ohukohti ning võtta seejärel kasutusele meetmeid nende ohtude vähendamiseks või kõrvaldamiseks. "Nii saame vähendada ohtlikest kemikaalidest tulenevaid terviseprobleeme, parandada inimeste elukvaliteeti ja pikendada tervena elatud aastaid," kinnitas ta.

Ida-Virumaal uuritakse 500 inimest

Uuring peab aitama aru saada, kui palju uuritavad kemikaalid mõjutavad tegelikult inimese tervist Ida-Virumaal ja kuidas oleks võimalik läbi elukeskkonna parandamise vähendada kahjulikku tervisemõju. Ida-Virumaalt kaasatakse uuringusse üle 500 inimese, kelle seas on ka põlevkivisektori töötajad.

Ülejäänud 500 uurimisalust on Eesti teiste piirkondade elanikud, kes moodustavad kontrollrühma, et oleks võimalik võrrelda nende tervist samade näitajate põhjal Ida-Virumaa inimestega. Võrdselt kaasatakse naisi ja mehi, lapsi ja täiskasvanuid.

Marilin Lutsoja sõnul saavad uuringus osalevad inimesed teadmisi oma tervise kohta ning ka täpsemaid soovitusi tervise hoidmiseks ja kokkupuute vähendamiseks sõltuvalt oma analüüside tulemustest. "Lisaks saab uuringu tulemusi kasutada, tuvastamaks kõige kriitilisemaid kohti, kus peame kiirelt reageerima, et vähendada ülejäänud elanikkonna kokkupuudet ohtlike kemikaalidega ning ennetada saadavat tervisekahju," ütles ta.

Lutsoja lisas, et uuring annab lisateadmist ka Ida-Virumaa arstidele. "Uuringus mõõdetavaid ühendeid tavapäraselt ei testita, kuigi need võivad põhjustada tõsiseid tervisevaevusi. Arstid saavad teada, mis on uuritavatest ohtlikest kemikaalidest elanikkonna seas levinuimad, ning oskavad ka rohkem tähelepanu pöörata neist tulenevatele terviseprobleemidele ning vajaduse korral teha uuringuid, mida tavapäraselt ei pruugitaks teha," ütles ta, märkides, et uuringu tulemused on aluseks ka järgmistele uuringutele ja võimalikele poliitikamuutustele. Samuti saavad tulemusi kasutada nii kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtted, et planeerida nende andmete alusel tegevusi inimeste ja keskkonna kaitseks.

Aastatel 2018-2020 läbi viidud uuringu käigus selgitasid Tartu ülikooli teadlased ministeeriumi tellimusel välja biomarkerid, mis aitaksid läbi viia biomonitooringut põlevkivisektoriga kokku puutuva elanikkonna seas, et hinnata tervisemõju muutust eelnevate kümnenditega võrreldes. Eelseisev uuring on selle jätk.