:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16449273t1h9b51.jpg)
28. oktoobril avas ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimiseks õiglase ülemineku fondist (ÕÜF) rahastatud 15 miljoni eurose taotlusvooru. Väidetavalt on siinsete ühistute huvi renoveerimise vastu hakanud kasvama.
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on Ida-Virumaa korterelamute renoveerimine riigi jaoks erilise tähelepanu all ning selle aktiivsus on hakanud tasapisi kasvama. "Renoveerimishuvi on aidanud tõsta varasemast kõrgemad toetusmäärad võrreldes ülejäänud Eestiga, riiklik tugi omafinantseeringu rahastamisel ning ühistute järjepidev nõustamine," loetles taristuminister suurenenud aktiivsuse põhjusi. "Kogemus on ka näidanud, et mida rohkem inimesed oma kodumaju korda teevad, seda enam tulevad naabermajadki kaasa," lisas Svet.
Kasvanud huvis rekonstrueerimise vastu on oma osa ka küttekuludel, mis püsisid Ida-Virumaal pikka aega suhteliselt madalal tasemel, ent on nüüd samuti hüppeliselt tõusnud. "Lõpetasime läinud aastal oma kortermaja osalise renoveerimise ning praegu on näha, et renoveeritud maja laenumakse koos küttekuludega on ligikaudu samas suurusjärgus kui elada täiesti renoveerimata majas ja maksta ainult kütte eest," ütles ühe Narva korteriühistu juht Juri Rõbakov.
Lisaks esmaspäeval avanenud voorule saavad idavirulased praegu korterelamute rekonstrueerimiseks toetust taotleda veel 2024. aasta jaanuaris avatud voorust ning 2025. aasta jaanuaris on avanemas kolmaski taotlusvoor.
Tänavu jaanuaris avati Ida-Viru korteriühistutele Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud voor eelarvega 9,4 miljonit eurot, millest on praeguseks taotlustega kaetud 8,3 miljonit eurot. Sellest voorust saavad korteriühistud taotleda toetust nii osaliseks kui ka terviklikuks rekonstrueerimiseks ning praeguseks on töösse jõudnud kokku seitse rekonstrueerimisprojekti üle Ida-Virumaa: Jõhvis, Toilas, Kohtla-Järvel ja Narvas. Osalise rekonstrueerimise puhul on maksimaalne toetus 40 ja tervikliku puhul 70 protsenti projekti maksumusest.
28. oktoobril avanenud ja ÕÜFist rahastatud voorus eelarvega 15 miljonit eurot saab taotleda toetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Toetuse osakaal ulatub koguni 80 protsendini projekti maksumusest.
14. jaanuaril avanevas ja Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud voorus on lisaks terviklikule rekonstrueerimisele võimalik üksiku tegevusena võtta ette ka küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega. Toetuse osakaal ulatub selles voorus kuni 70 protsendini projekti maksumusest.
Tervikliku rekonstrueerimise puhul on omafinantseeringu maht viidud miinimumini, ent kui pank ka selle katmiseks laenu ei anna, saab ühistu EISilt korterelamu renoveerimislaenu. Samuti on abiks EISi korterelamulaenu käendus, mida saab taotleda pangast.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)