:format(webp)/nginx/o/2021/06/02/13819495t1hc8a1.jpg)
Kohtla-Järve linnajuhid on taas tõestanud, et linna arendamine ja strateegilised investeeringud on nende jaoks teisejärgulised.
JANEK PAHKA ⟩ Hirm võimust ilma jääda on halvanud linnajuhtide otsustusvõime
Kui potentsiaalne investor tuli koos Ida-Viru investeeringute agentuuri (IVIA) esindajatega pakkuma ca 10 miljoni euro suurust investeeringut, et rajada meie tööstusparki biogaasijaam, oleks igas normaalses linnas selline pakkumine põhjustanud tõsist arutelu ja strateegilist planeerimist. Aga mitte Kohtla-Järvel.
Kohtla-Järve linnajuhid ei ole liidrid, nad on mugavuspoliitikud − inimesed, kes elavad ainult tänase päeva ja järgmise valimistulemuse nimel.
Meie linnajuhid ei suuda kaugemale mõelda oma pisikesest mugavustsoonist ning paanilisest hirmust valimiskaotuse ees. Kohtumine lõppes põhimõtteliselt sellega, et investorile näidati ust, andes selgelt mõista, et meie linna pole seda vaja, sest on valimisaasta. Selleks, et kas või hetkeks oma nägu säilitada, paluti teha keskkonnamõjude eelhinnang, jättes mulje nagu ollakse huvitatud.
Sellegi petliku mulje tegi põrmuks arengu- ja majandusteenistuse abilinnapea Aleksandr Keivabu, kes hakkas sotsiaalmeedias täiesti alusetult paanikat külvama, arutledes asjade üle, millest tal õrna aimugi ei ole.
Jätame kõrvale fakti, et biogaasijaamade tehnoloogia on arenenud nii kaugele, et keskkonnamõjud on minimaalsed ja hirm lõhna pärast on pigem rumal ettekääne. Küsimus on tegelikult selles, et linna juhivad inimesed, kelle prioriteet ei ole arengu edendamine, vaid toolist kramplikult kinni hoidmine. See ongi kogu probleemi tuum: otsustusvõimetus, argus ja täielik suutmatus mõelda kaugemale omaenda isiklikest huvidest.
Kohtla-Järve linnajuhid ei ole liidrid, nad on mugavuspoliitikud − inimesed, kes elavad ainult tänase päeva ja järgmise valimistulemuse nimel. Kas keegi neist vaevus mõtlema, millise majandusliku kasu annaks see investeering linnale? Kas keegi neist arvestas, kui palju uusi ettevõtteid see piirkonda meelitaks? Ei. Peamine argument oli see, et "äkki keegi hakkab kurtma lõhna üle ja me kaotame mõned hääled". See on küüniline ja piinlik!
Linnajuhid, kellel on selgroogu ja visiooni, käituksid hoopis teistmoodi. Nad kutsuksid investori laua taha, arutaksid projekti üksikasju, ja töötaksid välja meetmed, kuidas võimalikke riske minimeerida. Nad julgeksid öelda: "Meie eesmärk on linna areng, mitte odav populaarsus." Kui meil oleks juhid, kes ei oleks hirmust halvatud, siis räägiksime praegu sellest, kuidas uus biogaasijaam paneb aluse tööstuspargi kasvule ja toob linna reaalset jõukust.
Seni, kuni Kohtla-Järvet juhivad käpiknukud, kelle ainus ambitsioon on oma mugav koht säilitada, jääbki see linn edasi manduma. Kui linna tulevik müüakse maha paari populistliku loosungi eest, siis polegi meil lootust.
Küsimus on: kas tahame linna, mida juhitakse julgelt ja sihikindlalt, või linna, kus otsuseid tehakse ainult selle järgi, mis on valimiste kontekstis turvaline?