Vaivaras hävitati Saaremaalt leitud I maailmasõja keemiarelvajääke

Roostetanud tünnides oli I maailmasõjast pärit sinepigaas, mis oli juba osaliselt pinnasega segunenud. Foto: Päästeamet

Päästeameti erikeemia grupp neutraliseeris keskkonnaameti tellimusel sinepigaasi jääke sisaldavate tünnide sisu. I maailmasõjas keemiarelvana kasutatud sinepigaasijääkidega tünnid leiti Saaremaalt 2019. aastal.

"Madalamate temperatuuride juures on sinepigaas tahke, kuid 14 kraadi juures hakkab muutuma vedelikuks ja tasakesi aurustuma. Sestap oli oluline tööd ette võtta veel jahedamal ajal, selgitas päästeameti erikeemia grupi juht Triin Melnik. 

Tööd muutis keeruliseks see, et roostetanud tünnidest oli sisu raske ohutult kätte saada. Samuti olid ohtlikud sinepigaasijäägid segunenud mulla ja liivaga. "Seepärast pidime tünnides sisalduva esmalt lahustama ja siis vastavate ainetega neutraliseerima,“ rääkis Melnik. Neutraliseeritud jäägid ladustatakse ohutult.

Seitse kahtlase lõhna ja välimusega metallvaati avastati Saaremaal Sõrvest 2019. aastal. Analüüsid kinnitasid, et tünnides oli sinepigaasi jääke – ainet, mida kasutati I maailmasõja ajal keemiarelvana. Ohu tõttu hoiustati vaadid Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses.

Kuna sinepigaas on väga ohtlik aine, teavitati leiust ka Rahvusvahelist Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW). Keskkonnauuringute Keskuse analüüsid kinnitasid, et tünnides on hoiustatud sinepigaasi, kuid see on aja jooksul suuresti lagunenud ja pinnasega segunenud. Sellest tulenevalt andis OPCW Eestile loa käsitleda materjali kui ohtlike ainetega saastunud pinnast.

"On õnnelik juhus, et leidjad tünnidest teada andsid. See on näide, et metallist vaat, mis esmapilgul tundub vanarauana, võib tegelikkuses sisaldada midagi, mis on ohtlik nii leidjale kui ümbritsevale keskkonnale. Tänu teavitusele saime tünnide ohtlikust sisust õigel ajal teda ja saime selle koos päästeametiga ohutult ära viia ning nüüd ka neutraliseerida, ilma et keegi kannatada oleks saanud," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.

Eelmise aasta sügisel tegi päästeameti erikeemia grupp esimesed katsetused sinepigaasi jääkide neutraliseerimiseks. Tulemused olid sobivad ning pärast põhjalikku planeerimist asus grupp 23. aprillil tegutsema.

Sinepigaas on ohtlik aine, mis võib sattuda organismi hingamisteede, naha ja seedeelundite kaudu. See tekitab kokkupuutel nahaga ville, mis muutuvad raskesti paranevateks haavanditeks.

Maapõuest või mere äärest tundmatute metallvaatide leidmisel peab kohe võtma ühendust häirekeskusega numbril 112, teatas päästeamet.