:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/16/11719776t1hcce9.jpg)
Raske haiguse tagajärjel suri kaua aastaid Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi direktorina töötanud Arthur Ruusmaa (62).
Suri kauaaegne põlevkivimuuseumi juht Arthur Ruusmaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arthur Ruusmaa tuli Kohtla-Järvele suunamisega 1983. aastal, kui oli lõpetanud Tartu ülikooli ajaloolase ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja kutsega.
15. novembrist 1983 kuni 16. jaanuarini 1999 oli ta Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi direktor. Sellele järgnes töö Ida-Virumaa muinsuskaitse vaneminspektorina ning alates 1. jaanuarist 2000 töötas Võrumaa muuseumis teaduri, direktori ja peavarahoidjana.
Põhjaranniku endine peatoimetaja Kaie Nagelman töötas 1983. aastal Kohtla-Järve linna kultuuriosakonna juhatajana ning mäletab, et Ruusmaa puhus põlevkivimuuseumile elu sisse. "Ta oli väga huvitatud selle muuseumi arendamisest, lõi ekspositsiooni ning otsis igasuguseid materjale, mis põlevkivitööstuse ajalooga seotud olid, ning leidis ka sellega seotud olnud inimesi," meenutas Nagelman.
Arthur Ruusmaa oli oma Kohtla-Järve perioodi ajal ka viljakas Põhjaranniku kaastöötaja, kelle sulest ilmusid arvukad artiklid piirkonna ajaloo kohta.
Ruusmaa rääkis Põhjarannikule 1993. aastal antud intervjuus, mil tal sai põlevkivimuuseumi direktori ametis täis 10 aastat, ka oma suhetest endisaegsete kohalike parteitegelastega.
"Tegelikult olid nad head inimesed. Tavaelus olid nad hoopis teised kui tööl ning sellepärast tuli leida õige aeg nendega suhtlemiseks," rääkis Ruusmaa toona.
Arthur Ruusmaa jäi kaitseliidu, siinsete kodu-uurijate, muinsuskaitse ning turismi kaudu Ida-Virumaaga seotuks ka pärast Võrumaale kolimist ning oli Ida-Virumaa atesteeritud giid.