Omavalitsused tahavad asulad valgemaks muuta

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna tänavavalgustus. Pilt on illustratiivne.
Linna tänavavalgustus. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Mitu omavalitsust kavatseb keskkonnatoetust taotleda, et selle abil asulates vananenud tänavavalgustus välja vahetada.

Tänavavalgustuse uuendamiseks on omavalitsused keskkonnainvesteeringute keskusest toetust saanud juba kahel aastal, sügisel avaneb kolmas taotlusvoor.

Ida-Virumaal sai esimeses voorus ainukesena toetust Lüganuse vallavalitsus − 960 000 eurot Kiviõli linna tänavavalgustuse renoveerimiseks.  

"See raha on meil praegu veel kasutamata, Kiviõlis tänavavalgustuse ehitamine alles algab," ütles vallavanem Andrea Eiche.

Uude vooru Lüganuse toetust taotlema ei lähe.

"Eelarvestrateegias seda sees ei ole; kui tuleval aastal tahame järgmisest voorust taotleda − kuuldavasti jääb see voor viimaseks −, peame strateegia enne üle vaatama."

Mille jaoks täpsemalt tuleval aastal raha võiks küsida, pole Lüganusel veel arutatud. Vajadus selle järele on Eiche sõnul igal pool: Lüganusel, Sondas, Püssis; ka Kiviõlis jääb kolmandik veel tegemata.

"Välisvalgustus on meil igal pool vanem kui viis aastat. Kõige rohkem vajaks valgustamist Purtse, aga nn taskulambipiirkondade jaoks ehk uue valgustuse ehitamiseks seda toetust kasutada ei saa."

Narva-Jõesuu katab kogu linna

"Meie oleme taotluse juba esitanud, loodame veebruari lõpuks vastuse saada," ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Jutt käib mullusest taotlusvoorust, mille rahastamisotsuste tegemine on venima jäänud.

Iljini sõnul taotles Narva-Jõesuu kogu linna tänavavalgustuse uuendamiseks toetust juba enne haldusreformi, siis jäädi pingereas 31. kohale, raha jagus esimesele 25-le. Seekord esitati täiendatud taotlus, mis hõlmab linna uutes piirides ehk siis välisvalgustust tahetakse uuendada ka Viivikonnas, Sirgalas, Olginas ja Sinimäel ning teistes asulates.

"Peaaegu kaks tuhat valgustit," ütles Iljin. "Eelmine kord oli negatiivse vastuse üks põhjus see, et ühe uue valgustuspunkti maksumus oli kokkuvõttes liiga kõrge. Tookord tahtsime igale poole panna uued leedvalgustid koos uute metallpostide ja maa-aluse kaabliga. Nüüd tulevad maa-alused kaablid koos uute metallpostidega ainult suurematele tänavatele − Jaan Poska, Vabaduse; Kesktänav Sinimäe alevikus ja Narva maantee Olginas −, ülejäänud tänavatele paneme uued puitpostid ja õhuliini."

Linn peab projekti maksumusest katma viiendiku, volikogu otsusega on see jagatud kolmeks: esimesel ja kolmandal aastal 200 000 ning teisel aastal 150 000 eurot. 

Jõhvi ja Toila valmis taotlema

Jõhvi vald kavatseb sügisel avanevast voorust küsida toetust Kose küla, Edise küla Aiandi keskuse ja Tammiku aleviku välisvalgustuse uuendamiseks.

"Nagu me neli aastat tagasi linnaski tegime; säästlikud leedlambid, programmjuhtimine, et valgustugevust saaks kaugelt juhtida ja näeks arvutis ära, kui kusagil mõni lamp läbi on," rääkis valla arendusnõunik Rein Luuse.

Toila vald kavatseb toetust küsida Toila ja Voka aleviku välisvalgustuse jaoks.

"See on meil ka ühinemislepingus sees; kokkulepe on selline, et kui me toetust ei saa, teeme ainult Voka asula ja kasutame selleks ühinemistoetust, mis muidu läheb kahe asula projekti omafinantseeringuks," rääkis valla arendusnõunik Mehis Luus.

Valla teistes suuremates asulates − Kohtla-Nõmmel ja Järve külas − uuendatakse valgustust valla eelarve raha eest. Suur osa tehti ära juba eelmisel aastal, tänavu on kindel plaan jätkata.

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles, et tänavavalgustust on neil plaanis uuendada päris palju − Tudulinnas ja Peipsi-äärsetes asulates −, ent keskkonnatoetuse taotlemiseni pole veel jõutud.

"Loomulikult tahame igalt poolt, kust võimalik, raha taotleda," ütles Võhmar, et kindlasti kaalutakse ka keskkonnainvesteeringute keskuse varianti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles