/nginx/o/2019/02/12/11781983t1he264.jpg)
Eelmisel aastal vastas häirekeskus hädaabinumbril 112 tulnud 994 514 kõnele, millest 19 protsenti tulid Ida piirkonnast.
Viiendik hädaabikõnesid tuleb idast
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
12. veebruar 2019, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aastaga võrreldes tõusis kõnede arv ühe protsendi võrra. Selle põhjuseks oli abivajaduse tõus suvel. "Palav suvi tõi kaasa tuleõnnetusi ja tekitas inimestele terviseprobleeme," selgitas häirekeskuse pressiesindaja Heiko Leesment.
Sagedasim mure tervis
Peaaegu pooled hädaabikõned tehti Põhja piirkonnast (Tallinn ja Harjumaa). Ida piirkonnast tuli 19 protsenti kõnesid.
Häirekeskuse andmeil on Eesti inimeste mured seotud kõige sagedamini tervisega. Peamised meditsiinisündmused, mille tõttu abi vajati, olid seotud kõhupiirkonna kaebuste, vererõhuprobleemide ja valuga rinnus. See on olnud nii ka eelmistel aastatel.
Peamised päästesündmused olid seotud tulekahjudega ja abi osutamistega.
Sagedasemad politseisündmused olid seotud joobes inimeste, politsei teadete (tähelepanelikud inimesed teatavad näiteks kahtlastest juhtidest) ning liiklusõnnetustega.
Häirekeskuse teenindatavatelt abi- ja infotelefonidelt vastati 103 447 kõnele, mis on 10 protsenti rohkem eelmisest aastast. Tõusu taga on ühelt poolt maanteeinfo telefoni 1510 lisandumine häirekeskuse teenindatavate infotelefonide hulka ja rohkem loomade abivajadusega seotud kõnesid.
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela ütles esmaspäeval Euroopa 112 päeva raames toimunud pressikonverentsil, et häirekeskuse üks roll on mõista seda, millist abi inimesed vajavad.
Abivajadus muutub
"Oleme unikaalses ja tähtsas rollis, sest meie päästekorraldajad on praegu riikliku abiteenuse eesliinil. Need miljon kontakti inimestega annavad meile selge arusaama sellest, et inimeste abivajadus on muutumas. Seda kinnitavad nii meditsiinisündmuste kui ka loomade abistamist eeldavate juhtumite suur hulk ning numbrite jätkuv tõus."
Muutunud abivajadusele vastamiseks tuleb häirekeskusel astuda samme tehnoloogia täiustamisel.
"Järgmise kahe aastaga saab valmis häirekeskuse päästekorraldajatele uus tööprogramm, mis võimaldab muuseas tuua abistajateni ka helistajate videokõned. Lisaks sellele saab selle aasta jooksul valmis kriisiinfo telefon," rääkis peadirektori asetäitja arenduse alal Merle Tikk.