Järve gümnaasiumi pere ei kuulnud minister Repsilt soovitud vastuseid

Haridusminister Mailis Reps ei andnud teisipäeval Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi aulas toimunud kohtumistel õpilaste, õpetajate ja lastevanematega soovitud selgeid vastuseid, et loodav riigigümnaasium tuleb täielikult eestikeelne või kui see peaks jääma segakeelseks, säilitatakse praegune Järve gümnaasium riigikoolina. 

Lapsevanem Mare Roosileht rääkis, et Kohtla-Järvel on eestlased vene keele domineerimist niigi väga pikka aega talunud. "Püüdke meist aru saada - see on aastakümnete kogunenud kogemus. Me oleme kannatanud ja vaiki olnud, aga see ei saa lõputult kesta, " pöördus ta minister Repsi poole. "Meie soov on, et loodav gümnaasium oleks parim võimalik ja me saaksime koos näidata, et me tegime Kohtla-Järvele eestikeelse gümnaasiumi. Jätame need protsendid kõrvale. Eestikeelne gümnaasium on eestikeelne gümnaasium, kus kõik toimub eesti keeles. Kus kõik töötajad on eesti keelt valdavad inimesed."

Mare Roosileht lisas, et see on tegelikult ainus asi "mida me ootame". Ta lisas, et ka vene koolide noored tahavad südames sama. "Neid hirmutatakse, öeldakse, et kui te lähete eestikeelsesse kooli, siis te ei saa hakkama füüsikaga, matemaatikaga ja nii edasi. Tegelikult see ei ole nii. See kool [Järve gümnaasium] teeb kõik selleks, et ka vene noor saaks hakkama."

Ta küsis, mis sõnum tuleb nendele, kes lõpetavad praegu üheksanda, kaheksanda, seitsmenda või kuuenda klassi. "Mis kool sellest tuleb? Mul on suur palve, proua minister, lähme lahku selle sõnumiga, et ütlete: Kohtla-Järvele tuleb 100 protsenti eestikeelne kool. Me toetame neid õppureid, kes hakkavad seal õppima. Pakume neile vastavalt võimalustele tugiõpet, tööd väikestes rühmades, aga sellest tuleb eesti kool Kohtla-Järvel," sõnas Roosileht teenides saali aplausi.

Mailis Reps ei andnud  tema küsimusele selget vastust tõdedes vaid, et proua Roosileht võttis hästi teema kokku: "Just see ongi see eesmärk. Ma prooviksin selle tagurpidi sõnastada, kui me jätame kõrvale need noored, keda me täna üle võtame, jätame kõrvale need noored, kes võib-olla ei ole saanud seitsemendas-kaheksandas klassis ette seda perspektiivi - me ei ole jõudnud sinna alla põhikooli selle keeleoskusega, me ei ole olnud riigina toetusmeetmeid, et eesti keele õpe siin laieneks, siis mina panen selle täiesti tagurpidi. Väga hea kokkuvõte. 100 protsenti täiesti nõus, kui oleme edaspidi samas paadis ja toetate Ülle Matsinit [Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktori kohusetäitja], siis usun siiralt, et teeme septembrist väga hea tulemuse," sõnas ta. 

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktori Anne Endjärve arvates on Järve gümnaasiumist riigikooli loomine, kus õpiksid lapsed 1.-12. klassini hea idee, mis säilitaks linnas eestikeelse gümnaasiumihariduse.

Matti Kämärä / Põhjarannik

Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv küsis ministrilt, kas ta toetab ettepanekut, et riik muudaks vähemalt 15 aasta pikkuse garantiiga praeguse gümnaasiumi riigikooliks ja seal hakkaks toimuma nagu praegugi täielikult eestikeelne õpe 1.-12.klassini.  "See oleks väga hea signaal, mis tooks kooli ka uusi õpilasi. Kas see on laualt maas?"

Otsese vastuse asemel ütles Reps, et täpselt sama küsimuse saab ta ka teistelt gümnaasiumidelt. "Ma ei saa öelda, et ükski teema oleks laualt maas. Aga 15 aastat tagasi on midagi kokku lepitud ja kõik see aeg seda suunda hoitud. Mina ei ole see, kes oli 15 aastat tagasi riigigümnaasiumide fänn. Aga täna oleme üleriigiliselt liikunud mingis suunas ja öelnud, et see on meie hariduspoliitiline eesmärk. Kõikides strateegilistes plaanides on öeldud, et põhikool ja gümnaasium lahutatakse," sõnas ta. 

Reps ütles, et kui on ettepanek laual, et jääksid alles riikliku eesmärgina puhaste gümnaasiumide kõrval ka koolid, kus on koolid klassidega 1st kuni 12ndani, siis see on väga põhimõtteline strateegiline muutus. "Ma kardan, et pärast 4. märtsi enam sellist ettepanekut ei mäletada," viitas Reps eelseisvatele riigikogu valimistele. 

Teisipäeval kell 11.30 Kohtla-Järve Järve gümnaasiumisse saabunud haridusminister Mailis Reps lükkas juba hommikul tagasi idee luua Kohtla-Järvel riigigümnaasiumi kõrvale ka praeguse eestikeelse Järve gümnaasiumi põhjal eraldi eestikeelne täistsükli kool, kuna tema hinnangul ei jätkuks viimasesse piisavalt õpilasi.

"See ei ole uus idee, et jätta Järve Gümnaasium lausa eraldi. Aga täna on ka selles osas muresid, sest Järve Gümnaasiumi lõpetajate arvud on üsna väikesed. Ja kui kõrvale tekib uus riigigümnaasium oma uute võimalustega, siis võib tulla üsna kiire hääbumine ja see ei ole kindlasti kellegi huvides," ütles Reps teisipäeval Vikerhommikus. "Täna lähme ikka edasi riigigümnaasiumiga," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pakkus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber puhkenud vaidluse lahenduseks esmaspäeval välja kompromissettepaneku, et eestikeelne Järve gümnaasium läheks riigi pidada ja et see jätkaks täistsükli koolina 1. kuni 12. klassini.

Reps kinnitas Vikerraadios, et sellist võimalust, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi käivitamist pidurdatakse, ei ole. Tema sõnul on ta saanud kohalikelt palju pöördumisi, milles inimesed paluvad protsessi mitte peatada, kuna see annab uue tõuke kogu Ida-Virumaale.

Minister märkis, et ka loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumile õpetajate leidmisega on raskusi, kuna segaduste tõttu on inimesed muutnud ettevaatlikuks.

Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv ütles esmaspäeval Põhjarannikule, et Järve gümnaasiumi säilitamine riigikoolina hea, kui see on mõeldud pikemaks ajaks kui viis aastat ja seda hiljem ära ei unustata. "Kui nii peaks tõesti minema, siis polegi vaja Kohtla-Järvele eesti keele maja kunagi ehitada," lausus Endjärv, lisades, et see on tekkinud umbsõlme lahtiharutamisel seni parim väljapakutud lahendus. "Ülejäänud on olnud viletsad ja väga viletsad variandid."

Endjärv lisas, et kui Järve gümnaasiumile oleks riigi poolt garanteeritud pikaajaline täielikult eestikeelse õppega tulevik, võiks selle õpilaste arv kasvamagi hakata. "Jõhvist tahtis osa lapsi tulla meile juba sel sügisel, aga nad loobusid, kui said teada, et gümnaasiumiosa kaob ära. Osa vene vanemaid, kes ise ei räägi sõnagi eesti keelt, palub jumalakeeli, et me ei teeks mingit keelekümblust, vaid jätkaks nii nagu seni täiseestikeelsena," rääkis Endjärv, märkides, et ümbruskonnas tegutsevatest segakoolidest ei ole tuua edulugusid.