Muinsuskaitseamet toetab kirikut ja tuuleveskit

Tudulinna tuulik ja kaks kirikut on piirkonnas olulised maamärgid. Foto: Kalle Merilai

Muinsuskaitseamet toetas kultuurimälestiste omanikke tänavu 1,4 miljoni euroga; Ida-Virumaal saavad sellest summast osa vaid Pühajõe kirik ja Tudulinna tuuleveski − rohkem taotlejaid polnudki.

Vaata: VIDEO Tudulinna kirikust

Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai tõdes, et toetuse küsijaid oli Ida-Virumaal teiste maakondadega võrreldes väga vähe.

"Ega meil selliseid objekte, mis toetatavate tegevuste alla mahuksid, eriti palju olegi, pean silmas avariilisi ja halvas seisus mälestisi. Varasematel aastatel on mitmed sellised objektid juba toetuste abiga nii paju korda tehtud, et avariiliste alla need enam ei käi."

Tänavused kaks toetust lähevad tema sõnul kindlasti asja ette.

Sügiseks uus katus

Pühajõe kiriku katus on juba 30 aastat vana − laastukatuse kohta soliidne iga.

"Nüüd on see juba viimase vindi peal, on viimane aeg see välja vahetada," ütles katusetööde projekti teinud OÜ Zoroaster ja suvel katust vahetama hakkava OÜ Scandec Ehitus juhatuse liige Aivo Raud. "Katusel ja tornil võetakse vana pilbas maha ning pannakse uus peale, aluskonstruktsioon, mis on natuke pehkinud, tehakse ka korda. Plaanis on aprillis pihta hakata, et suvega saaks töö tehtud."

Pühajõe kirik sai katuse jaoks toetust juba teist korda. Mullu eraldas muinsuskaitseamet esimese etapi töödeks 20 000 eurot, millele lisandus riigikogu eraldatud 5000 eurot katuseraha, tänavune summa on pisut alla 30 000 euro. Nagu katusetööde puhul mõistlik, tehakse mõlemad etapid suvel korraga ära.

Tiivad tahan talle kindlasti külge panna, et ikka tuuliku moodi välja näeks.

Kaur Sarv

Pühajõe koguduse hooldajaõpetaja Peeter Kaldur ütles samuti, et mere ääres tuulte meelevallas olnud katuse vahetamisega on nüüd juba väga kiire.

"Tahtsime hoopis kivikatust saada, aga seda muinsuskaitse ei lubanud, tuleb ikka laastust teha," märkis ta.

Katusetööde ajal kogudusel Kalduri sõnul midagi tegemata ei jää: "Mida vaja, teeme kogudusemajas; talvel tegutseme nagunii seal, sest kirikus on külm."

Nii Kaldur kui ka Raud kinnitasid, et toetusena saadud rahast koos koguduse annetusega katusetöödeks piisab. Mõlemad rääkisid ka omavahelisest kokkuleppest, et kui raha mingil põhjusel puudu peaks jääma, katab selle osa ehitaja.

"Oleme rohkem kui 40 kogudusega koostööd teinud ja on varemgi ette tulnud, et kui annetajate poolt summa kokku ei tule, oleme puuduva osa ise annetanud," ütles Aivo Raud.

Pühajõe kiriku 30 aastat vana laastukatus vahetatakse sügiseks välja. Foto: Kalle Merilai

Abi niiskuse ja sipelgate vastu

"Minu käes on see olnud paar viimast aastat, aga see on meie suguvõsa vana veski − juba minu vanavanaema vend, kes Tudulinnas talu pidas, kasutas seda," rääkis Tudulinna tuuleveski kohta Kaur Sarv, muinsuskaitseametilt 5000 eurot toetust saanud MTÜ Maa Instituut juhatuse liige.

Tuuleveski sai samast kohast toetust ka tosin aastat tagasi, siis tehti tollase omaniku Heljo Tatsi eestvõttel katus korda. Veel mõni aasta varem vahetati välja pilpakate − tegemist on Ida-Virumaa ainukese laastukattega tuulikuga −, ent sellega läks natuke nihu. Nimelt panid asjatundmatud töömehed pilpad suures osas tagurpidi peale ja vihmavee seintest eemale juhtimise asemel toimivad need hoopis vastupidi.

"Katus enam-vähem peab, aga akendel pole häid aknalaudu, mis vee eemale juhiksid, ja sipelgad on natuke pahandust teinud," rääkis Kaur Sarv. "Nüüd ongi vaja akende ja uste ümbrused korda teha ning kahjustatud kandvad osad samuti."

Mis tuulikust tulevikus saab, pole Sarv veel lõpuni selgeks mõelnud, küll aga on ta erisuguseid võimalusi põhjalikult uurinud. Ka veskina taastamist.

"Veskikivid on seal veel sees, kaks tükki, samuti suur emapuu ja hammasrattaid. Umbes viiskümmend aastat tagasi pandi sinna juba elektrimootor, nii et algsest sisustusest läks siis osa välja. Tiivad tahan talle kindlasti külge panna, et ikka tuuliku moodi välja näeks, edasi peab veel mõtlema. Võib-olla võiks selle abil esile tuua, milline oli üldse selliste veskite roll vanas ajas. Või hoopis taastuvenergia teema, kaasates siinsamas lähedal asuva hüdroelektrijaama."

Mõtlemine käib koos Tudulinna vana kirikut taastama asunud Lauri Väinmaaga, et selle piirkonna mõlemad olulised maamärgid ühiselt esile tuua.

"Tudulinnas on väga tore ja toetav kogukond," innustab see Sarve sõnul teda tegutsema.

Julgemalt küsida

Muinsuskaitseametilt on Ida-Virumaale tulemas ka paar toetust ajaloomälestistele: Tudulinna kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba kordategemiseks ja tõenäoliselt ka Sinimäe lahingupaiga mälestusmärgi korrastamiseks.

Tänavu esimest korda antavat taluarhitektuuri toetust, mille abil saaks enne 1940. aastat ehitatud taluhoone katuse taastada või asendada, meie maakonnast keegi ei küsinud.

"Üks talu tahtis, aga ei jõudnud dokumente valmis, tuleval aastal lubasid kindlasti taotleda," ütles Kalle Merilai. "Kindlasti on meil veel selliseid hooneid, millele omanikud toetust võiksid küsida."