"Kevadtorm" toob Virumaa metsadesse 9000 võitlejat

Kaitsevägi püüab õppust läbi viia nii, et see segaks kohalikku argielu võimalikult vähe. Õppuste aktiivsel perioodil soovitatakse siiski mürakartlikud loomad toas hoida ning selgitada lastele ehmatuse vältimiseks, mis piirkonnas toimub.

FOTO: Matti Kämära / Põhjarannik

Selleaastane õppus "Kevadtorm", mis toimub peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaal, toob 29. aprillist 17. maini siia harjutama rohkem kui 9000 võitlejat nii Eestist kui ka liitlasriikidest.  

Kolm nädalat kestval õppusel kontrollib kaitsevägi lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. Õppusel on peamine treenitav üksus 1. jalaväebrigaad.

Tegevused ümber Jõhvi 

Tänavu langeb "Kevadtormi" põhiraskus suuresti just Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju ja Jõgeva maakonda. Ida-Virumaal saavad õppusest osa peaaegu kõik omavalitsused peale Narva, sest erisuguseid tegevusi jätkub nii Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila valla kui ka Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumile. Lääne-Virumaal on peamised toimumiskohad Vinni ja Viru-Nigula vald, kuid paljud tegevused toimuvad ka naabermaakonnas asuval keskpolügoonil ning Tapal, kus asub 1. jalaväebrigaadi keskus.

Kui Virumaa Teataja kirjutas eelmisel nädalal, et õppuse käigus harjutatakse muu hulgas meredessandi tegemist ja selle tagasilöömist, siis Aivo Vahemets kaitseväe pressijaoskonnast ütles, et dessandi korraldamine oli küll õppuste planeerimise puhul jutuks, kuid praeguse plaani kohaselt seda siiski ei tehta.  

Ehkki õppus algab juba 29. aprillil ning kestab peaaegu kolm nädalat, toimub õppuste intensiivsem osa 2.-10. maini. Sel ajal kasutatakse intensiivsemalt ka erisuguseid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Kuna liigub ka palju rasketehnikat ja õppuste alalt lendavad üle lennuvahendid, tasuks mürapelglikud loomad sel perioodil toas hoida ning lastele kindlasti selgitada, mis parasjagu toimumas on. Samuti rõhutab kaitsevägi, et mitte mingil juhul ei tasu lõhkamata imitatsioonivahendeid leides neid katsuda, kuna oht vigastada saada on suur. Leiu korral tuleks pöörduda kas õppuste korraldaja või päästeameti poole. 

"Õppuse ajal liigub üle kogu Eesti tavapärasest rohkem kaitseväe- ja liitlaste tehnikat, mis võib kaasa tuua ajutisi liikluspiiranguid. Seetõttu tuleks õppuse toimumise vältel olla liikluses tavapärasest tähelepanelikum ja jälgida muutuvaid liikluskorraldusi," palub kaitsevägi mõningate ebamugavustega leppida. 

"KEVADTORM 2019"

  • Toimub 29. aprillist 17. maini, intensiivsem tegevus 2.-10. maini. 
  • Õppuse ala on Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumil. 
  • Õppustel osaleb üle 9000 võitleja Eestist ja liitlasriikidest. 

Kahjustustest tuleb teada anda

Õppuste toimumise maa-ala on suur ning maaomanikega läbirääkimised alles käivad.

"Kaitsevägi annab endast parima, et mitte liiga häirida õppuse ala elanike argielu ja vajaduse korral olla olemas olukordade selgitamiseks," lubab pressiteenistus. Võimalike küsimuste, aga ka probleemide korral tuleks pöörduda CIMIC-märgistust kandvate osalejate poole, kelle ülesanne ongi kogukonna ja õppuste läbiviijate vahelise koostöö organiseerimine ning silumine. 

Nende poole tasub pöörduda ka siis, kui õppuste käigus on kellegi omandit rikutud. Kui võimalik, tuleks sellisel puhul kahju tekitanud masina number, üksuse või kaitseväelase nimi kirja panna ning kaitsevägi lubab, et koostöös tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga juhtum lahendatakse. Informatsioon tuleb edastada telefonil 5696 1267 või e-posti aadressil kevadtorm@mil.ee.

Kaitsevägi kaardistab tekkinud kahjusid ka ise, märgistades kahjustada saanud ala spetsiaalse kollase lindiga. Lindil on välja toodud kahjustuse identifitseerimiseks vajalik teave, mistõttu palutakse selliseid märgistusi omal algatusel mitte eemaldada. 

Eelmine "Kevadtorm" toimus 2017. aastal samuti Virumaal. Mullu peeti suurõppust "Siil", mille põhiraskus oli Lõuna- ja Kagu-Eestis. 

Tagasi üles