Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/14/11714304t1h92a4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/26/11896455t1h9fa8.jpg)
Paljud koolilapsed kiirustavad neil päevil Sillamäe muuseumisse, et tutvuda sealsete uute asukate − rottidega. Muidugi mitte tavaliste, vaid muuseumirottidega, kes on lastele ette valmistanud muuseumi saale tutvustava põneva ekskursiooni.
Milleks muuseumis üldse käia? Kellel on vaja vanu ja sageli ka üsna imelikke esemeid? Mida peidavad endas kolletunud raamatulehed? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad uued muuseumielanikud − Rotiemand ja väike vilgas Rotipoeg −, kelle on välja mõelnud ja ellu äratanud Sillamäe muuseumi töötajate ammune sõber, näitleja ja lavastaja Irina Marjapuu. Ühes muuseumi töötajatega on nad loonud 40 minutit kestva muinasjutuetenduse "Võlujäljed", mille esietendus tekitas vaimustust nii väikestes kui ka täiskasvanud muuseumikülastajates.
Ühte muuseumisaali oleks otsekui võluväel ilmunud must kabinet, kus leiabki aset kogu see teatritegevus, mida looma ajendasid muuseumi püsiekspositsioonid. Rekvisiitidena kasutatakse uues etenduses muuseumifondi kuuluvaid esemeid, näiteks 1903. aastal meisterdatud riidekirstu, puidust triikrauda, vokki, vana radioolat ja paljut muud.
Rotipoja lõbusad seiklused köidavad lapsi esimestest hetkedest peale ning juhivad neid mööda "aja jälgi", tutvustades neile kodukandi ja -linna ajalugu. Lapsed kuulavad huviga ning ütlevad, et ehkki on siinses muuseumis varemgi käinud, pole niivõrd põnevat ekskursiooni siin veel olnud...
Idee polnud juhuslik
Juba mitu aastat korraldavad Sillamäe muuseumi töötajad 21. märtsil tähistatava ülemaailmse nukuteatripäeva puhul märtsikuus nukunädalat. Tänavu võtavad sellest peale Sillamäe muuseumi osa ka Vanalinna kool ja teater Teine Taevas.
"Irina Zamarina kirjutas projekti ja kogus lavastuse tarvis ajaloolist materjali, Irina Marjapuu kirjutas stsenaariumi ja mõtles välja tegelased, Valeri Sõrtšenko leidis suurepärase muusikalise lahenduse," loetles Sillamäe muuseumi direktor Aala Gitt. "Veel üks meie sõber ja partner, pedagoog Jelena Barmotina lõi etendust saatva videorea. Kõik koos nägime vaeva dekoratsioonide kallal, nukud äratasid ellu aga Irina Marjapuu ja Jelena Antuševa."
Irina Zamarina sõnul ei ole tegemist ühekordse lavastusega ning seda näidatakse senikaua, kui huvilisi jätkub. Eelneval kokkuleppel näidatakse seda meeleldi ka teistest linnadest tulevatele külalistele.
"Me oleme veendunud, et lastele sellisel moel muuseumi väärtusi tutvustades mõistavad lapsed neid tunduvalt paremini kui lihtsalt ekskursiooni käigus," usub ta. "Seepärast jäävad muuseumirotid siia elama − ma loodan, et kauaks. Võib-olla ka alatiseks, sest seda etendust saab vajaduse korral ka muuta − tutvustada näiteks ühe saali või eksponaadi või ajaloolise fakti ajalugu."
Pidu jätkus näitusel
Pidu jätkus naabersaalis − kuu lõpuni jääb seal avatuks Balti riikide rahvarõivaid tutvustavate nukkude näitus. 2018. aasta septembri keskpaigast käesoleva aasta märtsini õmblesid 18 Sillamäe käsitöömeistrit valmis mitukümmend autorinukku, kelle rõivaste põhjal saab tutvuda eri rahvaste traditsioonidega.
Selle projekti juht Irina Zamarina tuletas meelde, et möödunud aastal tegid nad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Eesti rahvarõivaste näituse (osa sellest ehib nüüd teist saali), tänavu aga pöörasid tähelepanu naaberriikidele.
"Me mitte lihtsalt ei õmmelnud, vaid õppisime seejuures ka rahvarõivaste ajalugu tundma. Iga rõivadetail on valmistatud just nii, nagu seda tehti varem. Kõik on tehtud käsitsi, lõigetega aga nägi vaeva kursuste juhendaja Jelena Kolessova, kes Narvast siin kohal käis," rääkis Zamarina.