Idavirulased võtavad laulupeo tule vastu Rannapungerja majaka juures

Eelmise üldlaulu- ja -tantsupeo tule järele tuli idavirulastel sõita Avinurme, kus Jõgevamaa selle muuseumirongis üle andis. Seekord saadakse tuli naabritelt kätte oma "koduväljakul" Rannapungerjal. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Laulu- ja tantsupeo tuli jõuab seekord Ida-Virumaal lausa kahe tuletorni juurde: Rannapungerjale ja Narva-Jõesuusse. Jõhvis tähistatakse peotulega 160 aasta möödumist esimesest kihelkondadevahelisest laulupühast ja Narvas valgustab see ESTO laulupidu.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli süttib 15. juuni päikesetõusul Tartus ning jõuab Ida-Virumaale 28. juuni hommikul Jõgevamaalt.

"Valisime tule vastuvõtmise kohaks Rannapungerja tuletorni. Esiteks on see piiri peal ja teiseks sümbol, mis on tulega hästi seotud ja kus toimub ka kultuuriüritusi, näiteks Tuletorni kontsert. Teine koht on Narva-Jõesuu, kus tuletorn on elustatud ja ka külastajatele avatud," selgitas laulu- ja tantsupeo Ida-Virumaa kuraator, tule teekonna korraldaja Anne Uttendorf.

Laulupidu kui kuldne side

Kõige lõunapoolsema ja kõige idapoolsema tuletorni vahele jääb arvukalt peatusi. Esimene päev tipneb tule piduliku vastuvõtuga Jõhvi Mihkli kiriku juures asuva laulupeokivi juures − seal, kus 160 aastat tagasi peeti esimest kihelkondade laulupüha. Aastal 1865 kogunes Mihkli kiriku juurde 119 koorilauljat Jõhvi, Lüganuse, Iisaku ja Vaivara kihelkonnast ning lisaks ka Lääne-Virumaalt Viru-Nigulast.

Laulupidu on kui kuldne side, mis kirikud, koolid ja koguduseliikmed tõsises armastuses kokku toob, on öelnud Jõhvi laulupüha korraldaja, Alutaguse praost ja Jõhvi kihelkonnakooli looja Friedrich Ferdinand Meyer. "Just see mõte on inspireerinud tänavust tule teekonda Ida-Virumaal. Teekonda, mis ühendab erinevad kihelkonnad, inimesed ja paigad meie maakonna kultuurilises südames," tõdes Anne Uttendorf.

Kui peotule esimene öömaja on Jõhvis, siis teise öö veedab tuli Narvas, kuhu selle toovad purjekad mööda jõge Narva-Jõesuust.

Narvas toimetatakse tuli linnuse läänehoovi, kus 29. juunil toimub ESTO laulupidu, millest võtab osa üle viiesaja laulja Eestist, Rootsist, Soomest, USAst, Kanadast ja Austraaliast. Lisaks kümned muusikud ja rahvatantsijad. Peotuli süüdatakse esimese laulu "Koit" saatel. Pidulikule osale järgneb rahvapidu koos ansamblitega Zetod ja Naised Köögis.

Kummardus traditsiooni hoidjatele

"Tule teekonna kavandamine käis koostöös kohalike omavalitsuste kultuuritöötajatega, see on olnud suur ühistöö. Panime marsruudi paika ja seejärel sai iga omavalitsus otsustada, kus nad soovivad peatusi teha ja kes seal esinevad," selgitas Anne Uttendorf.

Peatustes peetakse meeles neid, kelle toel on laulupeotraditsioon säilinud. "Tule liikumine läbi Ida-Virumaa ei ole vaid kultuuriline rituaal. See on austusavaldus kõigile neile, kes on põlvkondade jooksul kandnud ja hoidnud meie laulu- ja tantsutraditsiooni," ütles Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Eve East.

Anne Uttendorfi sõnul on laulupidu meie rahvale suur ühendav lüli ning üks tule liikumise eesmärk on propageerida laulupidu väljaspool Tallinna.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinna korraldati esimest korda 1969. aastal, mil möödus 100 aastat esimesest üldlaulupeost. 1990. aastast alates on tule teekonnast saanud osa üldlaulu- ja -tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus koostöös kohalike omavalitsuste ja ESTO korraldustoimkonnaga ajavahemikus 15. juunist kuni 2. juulini.

Kus peotuli peatub?

Tule teekond Ida-Virumaal algab 28. juunil Rannapungerja tuletorni juurest, kus põimuvad järve, muusika ja mälestuste lood.

Rannapungerjalt saadab tantsurühm Avitaguse tule teele sabatantsus ning see liigub Iisaku lauluväljakule, Mäetaguse mõisa, Kiikla rahvamajja ja edasi Kohtla-Nõmme kooli juurde, kus austatakse piirkonna kauaaegsete rahvatantsujuhendajate pärandit. Seejärel külastatakse Eesti kaevandusmuuseumi, kus on pikki aastaid hoitud talvist tantsutraditsiooni.

Pärast Maidla mõisa, kus tuli pannakse laternasse ja jääb hiljem rahvale jagamiseks, peatutakse Sonda kogukonnamajas − eesti keele õpetaja ja emakeelepäeva algataja Meinhard Laksi ning tantsuõpetaja Inna Malva kunagises kodupaigas.

Kiviõli riigikoolis meenutatakse koorijuhi ja muusikamehe Olav Raie, Virumaa laulutaadi Eino Nurga ning tantsuõpetaja Helju Veedami elutööd. Lüganuse külaplatsil tervitatakse tuld kontserdiga − piirkonna esinduskollektiiv Lüganuse segakoor saab tänavu 170aastaseks.

Järgmine peatus on Toilas, kus astuvad üles kohalikud tantsu- ja laulukollektiivid. Jõhvis võetakse tuli pidulikult vastu Mihkli kiriku juures asuva laulupeokivi juures. Seal, kus 160 aastat tagasi peeti esimest kihelkondade laulupüha.

29. juuni hommikul saadetakse tuli Jõhvist edasi Kohtla-Järvele, Sillamäele ja Laagnale. Seal mälestatakse kohalikke kultuurihoidjaid ning jagatakse laulupeotuld külade esindajatele. Edasi liigub tuli Narva-Jõesuusse, kus see võetakse pidulikult vastu sadamakail.

Samal päeval kannavad purjekad tule mööda Narva jõge Narva. Tuli antakse üle linnapeale ja ESTO korraldajatele ning liigutakse Peetri platsile ja sealt edasi Narva linnuse läänehoovi ESTO laulupeole.

30. juunil liigub tuli edasi Viru-Nigulasse, kus see antakse üle Lääne-Virumaale.