Narva muuseum tähistab Euroopa päeva näitusega varemetes Narvast

Märtsis 1944 tegi Nõukogude lennuvägi laastava õhurünnaku Eesti linnadele. Kõige enam sai kannatada Narva linn, millest jäid alles vaid varemed. Foto: Narva muuseum

Reedel, 9. mail avab Narva muuseum lossipargis näituse "Narva 54", mis on jätk näitusele "Narva 44". Välinäitus uurib, mis juhtus varemetes linnaga ja miks otsustati taastamise asemel hooned lõplikult lammutada.

Märtsis 1944 tegi Nõukogude lennuvägi laastava õhurünnaku Eesti linnadele. Kõige enam sai kannatada Narva linn, millest jäid alles vaid varemed.

Narva muuseum avas märtsipommitamisele pühendatud näituse "Narva 44" mullu kevadel samuti lossipargis, pommitamises kõige rohkem kannatada saanud vanalinna ja kindluse piiril. Näitus kujutas endast kogumikku ajaloolistest faktidest ja vähetuntud fotodest, mis kõnelesid linna hävingust teise maailmasõja ajal ning näitasid ilmekalt, mida sõda Narva ja teiste Eesti linnadega tegi.

"Narva 54" jätkab sealt, kus näitus "Narva 44" pooleli jäi, andes ülevaate Narva vanalinna saatusest pärast teist maailmasõda.

Hoonete taastamiseks puudus poliitiline tahe

Narva vanalinna hooned olid sõja järel veel taastamiskõlblikud ning need võeti 1947. aastal isegi muinsuskaitse alla. Järgnevatel aastatel koostasid Eesti arhitektid ja kunstiteadlased mitmete hoonete restaureerimisprojektid, kuid Lääne-Euroopa linnade eeskuju okupeeritud Eestis ei järgitud ning ajalooliste hoonete taastamiseks puudus poliitiline tahe.

Järk-järgult hakati varemeid ja ka suhteliselt hästi säilinud hooneid lammutama. 1950. aastatel hoogustus lauslammutamine, mille tagajärjel säilis vaid mõnikümmend sõjaeelset hoonet, ning vanalinn ehitati täis nõukogulikke tüüpkorrusmaju.

"Näitusel on eksponeeritud ajaloolised fotod, dokumendid ja kavandid, mis pärinevad erinevatest Eesti muuseumidest ja arhiividest, sealhulgas Narva muuseumist ja Eesti rahvusarhiivist. Need materjalid aitavad mõista, kuidas ja miks kujunes Narva selliseks, nagu me seda praegu tunneme," selgitas Narva muuseumi turundusjuht Kristiina Rossman.

Näituse kuraator on Madis Tuuder ja see on loodud Eesti kultuurkapitali toetusel. Avamine on kell 11.

Terve sündmuste sari

Narva muuseumi Euroopa nädalaga seotud sündmuste sari sai alguse juba kolmapäeval, kui TÜ Narva kolledži fuajees avati näitus "Lõuendid varemete varjust − Narva kunst enne II maailmasõda".

Aasta lõpuni esitletakse sellel omanäolisel pop-up-näitusel järjestikku kolme tuntud Narva kunstnikku − Voldemar Noormäge, Ardo Sivadit ja Aleksander Normakut −, kellel on 2025. aastal ümmargune sünniaastapäev. Kunstnike looming jutustab Narva linna saatusest: õitsengust ja iseseisvuse kaotusest, sõja purustustest, mälestuste hoidmisest ja püüdest uues olukorras edasi elada.

Neljapäeval kell 10 avatakse Narva kindluses Ukraina teise maailmasõja ajaloo riikliku muuseumi töötajate loodud multimeediaprojekt "Lapsed…". See emotsionaalne näitus on valus meeldetuletus Ukraina tohutust ohvrist käimasolevas sõjas. Näitus jääb avatuks nädala lõpuni.

Samal päeval kell 10.45 algab TÜ Narva kolledžis Narva muuseumi korraldatud rahvusvaheline konverents "Kultuur ja sõda". Konverentsil arutletakse, kuidas mõjutavad sõjalised konfliktid meie kultuuripärandit.