/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16848600t1h25fa.jpg)
Seda, millise värvika inimese lugu talvel publiku ette jõuab, Jõhvi teatriresidentuuri kunstiliseks juhiks valitud Elina Pähklimägi esialgu ei avalda.
Eduard Bornhöhe? Ferdinand Veike? Veera Saar? Heino Lipp? Ka ajaloolasest Jõhvi vallavolikogu esimehe Vallo Reimaa suu jäi lukku. Tema üksnes valgustas Jõhvi ajalugu ja rääkis põnevatest inimestest, kes Jõhviga seotud. Aga loovinimesed − näitleja ja lavastaja Elina Pähklimägi ning dramaturg Katariina Libe − otsustavad ise, kelle lugu laval läbi lööb.
"Jõhvi asub täiesti geniaalses kohas ja on kunagi olnud postijaamade totaalne tipp. Siit on läbi käinud keisrid, suurvürstinnad, kirjanikud, kunstnikud. Jõhvi ajaloos on väga põnevaid kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid. Me oleme leidnud ühe väga loomingulise inimese, kes väärib elluäratamist," jäi Elina Pähklimägi salapäraseks, lisades, et tegu on väga loomingulise inimesega, kellega juba juhtus...
Lavaküpseks kolme kuuga
Teada on, et kogukonnalavastus "Sündinud Jõhvis" sünnib sügisel Jõhvis ja esietendub järgmise aasta jaanuaris. "See tähendab, et septembris tuleb siia seltskond loojaid, me elame siinsamas majas ja kolme kuu jooksul saab lavaküpseks üks draamateos," selgitas Elina Pähklimägi.
Jõhvi kontserdimaja viieteistkümne aasta tulevik saab kindlustatud. See on kogu regiooni pidupäev.
Vallo Reimaa
Teatriseltskonnal on plaanis linnapildis silma paista, sest lavale soovitakse kaasata kohalikke. Nii noori kui vanu, neid, kes laulavad, tantsivad, näitlevad. "Mina olen väga elevil ja loodan, et jõhvilased võtavad meid hästi vastu," tõdes Elina Pähklimägi.
Teatriresidentuur sünnib Eesti Kontserdi ja Jõhvi valla koostöös, millesse mõlemad panustavad võrdselt, kokku ligi sada tuhat eurot. "Programm ei ole mõeldud ühekordsena. Peame seda tegema maksimaalselt hästi, et vald meisse usuks ja me oleks ise rahul sellega, mis siin sünnib," ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.
Balletifestivalist saab tantsufestival
Jõhvi kontserdimajas puhub uuel hooajal teisigi uusi tuuli. Direktori Mihhail Kastritski sõnul on kokkulepe Vanemuise teatriga, et tartlased hakkavad hooajal neli korda külas käima. Juba oktoobris näeb balletietendust, aga oodata on ka draamatükke.
Teiseks saab värskendust pikaajaline Jõhvi balletifestival, mis sünnib ümber tantsufestivaliks. Selle kunstilise juhina alustas tantsija, koreograaf, produtsent, tantsuõpetaja ja "Koolitantsu" festivali peakorraldaja Raido Bergstein.
"Jõhvi balletifestival on Jõhvi publikule ja Ida-Virumaale tervikuna pakkunud palju aastaid väga kauneid elamusi. Seda suurem on rõõm, et järgmisest kevadest saame neid elamusi laiendada ka teistele tantsuliikidele. Balletti näeb kindlasti samuti, kuid tulevad veel teised lavastused ja žanrid ning see pigem avardab võimalusi," arvas ta.
Esimene tantsufestival toimub tuleva aasta aprillis ja toob rahvusvahelisi külalisi Leedust, Hispaaniast ja Suurbritanniast. "Kindlasti toome suurele lavale kokku kohalikud noored ja rahvusvahelised kompaniid, erinevad kogukonnad ja koreograafid," tutvustas Raido Bergstein oma plaane.
Jõhvis tuleb tantsurohke kevad, sest siia on üle pika aja oodata ka "Koolitantsu" lõppkontserti.
/nginx/o/2025/05/16/16848610t1h2fcf.jpg)
"Eesti Kontsert on tulnud Jõhvi selleks, et jääda"
Eesti Kontserdile kuuluv Jõhvi kontserdimaja läheb oma kahekümnendale hooajale vastu kindlustundega, et jätkab regiooni olulise kultuuritemplina.
Enne Jõhvi kontserdimaja hooaja lõppkontserti kolmapäeval allkirjastasid Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa ja Eesti Kontserdi juht Kertu Orro publiku silme all hea tahte lepingu, mis kinnitab kontserdimaja tegevuse jätkumist järgmise viieteistkümne aasta jooksul.
Vallo Reimaa kinnitusel jätkub koostöö tugevamana kui kunagi varem, et tuua Ida-Virumaale veelgi rohkem muusikat, teatrit ja kultuurielamusi.
"Äreval ja segadust tekitaval ajal on see tõeliselt rõõmus sündmus, kui suudetakse luua tulevikku turvalisust ja kindlust. Selle maja viieteistkümne aasta tulevik saab kindlustatud ja kogu sellel pikal perioodil jätkuvad olulised kultuurisündmused. See on kogu regiooni pidupäev," ütles ta lepingule allkirja andes.
Enne allkirjastamist kirjutas Vallo Reimaa FBs, et ühtlasi lõpevad kõik hirmud, et riik jätab ka selle maja tühjaks.
"Erinevus täpselt samalaadses olukorras olnud Jõhvi kohtumaja looga võrreldes on niivõrd kardinaalne, et jääb mulje, nagu oleks tegemist kahes erinevas universumis asuva ametkonnaga. Jõhvi kontserdimaja tuleviku aruteluprotsessis olid olulisel kohal ka regionaalsed huvid, mis kaalusid üles selle mastaapse objekti koorma Eesti Kontserdi eelarvele. Aivar Mäe pärand, millel on oluline osa Jõhvi kaardile tagasi toomisel, jääb ellu."
Ta lisas, et pikka aega kestnud läbirääkimiste käigus suhted ja üksteisemõistmine osapoolte vahel üha paranesid. "Hakkasid sündima ühised tulevikuplaanid, nagu teatriresidentuur ja tantsufestival. Lisaks kolis hea tahte märgina Eesti Kontserdi juhtimine kaheks päevaks Ida-Virumaale."
Eesti Kontserdi juht Kertu Orro kinnitas, et Jõhvi vald on väga hea partner, üks lemmikuid.
"Tegutseme üle Eesti ja see pole iseenesestmõistetav. Eesti Kontsert on tulnud Jõhvi selleks, et jääda. Me tahame siin pakkuda ka järgmisel viieteistkümnel aastal maailmatasemel kontserdielamusi ning kindlustada selle, et heast ja kvaliteetsest kultuurisündmusest osasaamiseks ei pea sõitma kaugele. Meie südameasi on, et kultuur oleks kättesaadav igas Eesti nurgas."
Eesti Kontsert on valmis lisaks sündmuste toomisele ka majja investeerima.
"Tegime sügisel kinnisvaraauditi ja saime täpselt teada, mis meid viieteistkümne aasta jooksul ees ootab. Investeeringuid tuleb teha mehiselt, sest maja amortiseerub. Kõik, mis tarvis, saab tehtud, aga jällegi − seda ei saaks üksi tehtud ei Jõhvi vald ega Eesti Kontsert. Ainuke võimalus on panna seljad kokku," rääkis Kertu Orro.