Narva asub taas Euroopa kultuuripealinna tiitlit püüdma

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva soovib endiselt saada üheks kolmest Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnast. See teema oli aktuaalne 2018. aasta juunis toimunud linnapäevadel ning on seda kindlasti ka eeloleval suvel.
Narva soovib endiselt saada üheks kolmest Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnast. See teema oli aktuaalne 2018. aasta juunis toimunud linnapäevadel ning on seda kindlasti ka eeloleval suvel. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linnavalitsus moodustas 17. aprillil uue töörühma, kelle ülesandeks saab töö Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna lõpptaotluse koostamise kallal.

2018. aastal moodustatud töörühma saatis ekslinnapea Tarmo Tammiste märtsis enne talle umbusalduse avaldamist laiali.

Vast moodustatud toimkonda "Narva − Euroopa kultuuripealinn 2024" asus juhtima Narva värske linnapea Aleksei Jevgrafov. Peale tema kuuluvad sinna veel kolm ametnikku: Viktoria Lutus ja Dmitri Vergun kultuuriosakonnast ning Anton Võlitok arenduse ja ökonoomika ametist.

Lisaks neile kuuluvad toimkonda Narva ooperipäevade korraldaja Julia Savitskaja, Geneva kontserdimaja kunstiline juht ja ürituste korraldaja Grigori Malõškin, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova ning Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Toimkonda ei kutsutud Narva peaarhitekti Ivan Sergejevit. 2018. aastal oli Sergejev aktiivne kultuuripealinna idee edendaja, ent pärast 2019. aasta alguses lahvatanud skandaali teatas avalikult, et seatud tähtajaks − 1. augustiks − ei jõua enam koostada korralikku taotlust, mis Narvale ihaldatud kultuuripealinna tiitli tooks. "Mida me ka ei teeks, uskuge, me lihtsalt ei jõua. Aga ülepeakaela ja kiirustades tegutseda, lihtsalt selleks, et midagi teha, on minu meelest ebaprofessionaalne," ütles Sergejev veebruaris.

Komisjonist jäi välja ka aktiivne narvalanna ja ürituste korraldaja Valeria Lavrova. Aasta alguses algatas just tema ühiskondliku liikumise, kes kogus üle tuhande allkirja võimudele saadetud pöördumisele, milles kutsuti üles kultuuripealinna lõpptaotluse koostamist finantseerima ja tööd kultuuripealinna tiitli nimel kiiremas korras jätkama, kuna aega selleks on jäänud kriitiliselt vähe.

"Komisjoni liikmeks hakkamast ma keeldusin. Mul puudub info selle komisjoni konkreetsete eesmärkide ja plaanide kohta: kas nad hakkavad taotlust ise koostama või otsivad kedagi, kes seda teeks? Samuti ei tea ma, millised ootused on seatud selle komisjoni liikmetele. Kui on eksperdiabi vaja, siis olen ma valmis seda osutama − selleks pole vaja komisjoni liige olla," kommenteeris Lavrova oma mittekuulumist toimkonda (komisjoni), kuhu teda kutsuti veidi enne selle koosseisu kinnitamist.

Uue toimkonna esimene istung on kavas esmaspäeval, 22. aprillil ning see toimub Rakvere linnas, mis on Narva ametlik partner teel kultuuripealinna tiitli poole.

Tuletame meelde, et probleemid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid Narval siis, kui linnavalitsus eesotsas toonase meeri Tarmo Tammistega küsis möödunud aasta lõpus kultuuripealinna taotluse koostamiseks 210 000 eurot, linnavolikogu aga kärpis seda summat 75 000 euroni, kritiseerides seejuures, kuidas asju aetakse − täpsemini seda, et midagi ei tehta. Narva linna endised partnerid pealinnast keeldusid puuduliku finantseerimise tõttu piirilinnaga koostööd jätkamast.

Narvale pakub võitluses kultuuripealinna tiitli nimel konkurentsi praegu edukalt oma lõpptaotluse kallal töötav Tartu. Konkursi lõpptaotlused ühes ürituste kavadega tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta augustiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles