Ida-Virumaal leiti viis uut lendorava elupaika

Lendoravaid elab Eestis veel üksnes Alutagusel.

FOTO: Rainar Kurbel

Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud riigimetsa majandamise keskuse looduskaitseosakonna seire käigus leiti viis uut lendorava elupaika.

Kahe päeva jooksul peamiselt Sonda, Iisaku, Avinurme ja Oonurme ümbruses toimunud seire eesmärk oli kontrollida keskkonnaagentuuri loodud lendorava elupaikade mudeli alusel lendorava esinemist tulundusmetsas. Selleks kontrolliti lendorava teadaolevate elupaikade läheduses olevaid alasid, kus leidub liigile elupaigaks sobivaid vanemaid haabasid.  

Lendorava esinemist kontrollitakse tegevusjälgede järgi. Seirealal liiguti ühe haava juurest teise juurde ning kontrolliti, kas puutüve jalamil või selle ümber maapinnal on lendorava pabulaid. Kokku kontrolliti 303 hektaril 103 eraldist.  

"17 eraldisel leidsime märke lendorava elutegevusest, mis annab aluse eraldada viis lendorava uut elupaika. Eriti tähelepanuväärne on leid Sonda külje all, mis nihutab lendorava teadaoleva levila piire 600 meetrit põhja poole," ütles riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.  

Uute elupaikade info edastati keskkonnaametile, kes otsustab uute püsielupaikade moodustamise või olemasolevate laiendamise vajaduse. Seni rakendab RMK aladele ajutist kaitset.  

RMK maadest hõlmavad keskkonnaregistris registreeritud lendorava elupaigad ligi 1400 hektarit. See pindala jaguneb 106 elupaiga vahel, millest 2017. aastal olid asustatud 30. RMK on lendorava teadaolevate elupaikade sidususe tagamiseks loonud levikukoridorid, kus metsa majandamisel jälgitakse, et ühendus lendorava elupaikade vahel säiliks. Levikukoridorid pakuvad praegu ühendusi ligi 50 ala vahel. Lisaks on RMK reserveerinud lendoravale eluks sobilikke metsaalasid, kus metsa ei majandata, et võimaldada lendoravatel uusi elupaiku asustada. Nendel aladel tehakse igal aastal rutiinset seiret, mille tulemused näitavad, et lendoravad on asustanud RMK poolt planeeritud ja kaitse alla võetud metsaalasid.  

Lendorav on öise eluviisiga väike näriline, kelle elu möödub suuresti puudel ning kes läbib pikki vahemaid puult puule liueldes. Euroopa Liidus leidub lendoravat praegu ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levila 20. sajandi jooksul drastiliselt kahanenud ja kunagi üle kogu Mandri-Eesti levinud liiki leidub nüüd vaid Alutagusel, kus teadaolevaid asustatud elupaiku on 40 ringis. 

Tagasi üles