Kas kaks kaevurit tappis gaas?

Reedel oli Eesti Energia Kaevanduste ettevõtetes leinameeleolu. Ka ettevõtte peakontoris süüdati hukkunud kaevurite mälestuseks küünlad.

FOTO: Peeter Lilleväli

Kahe neljapäeva õhtul Estonia kaevanduses hukkunud kaevuri surma põhjus pole veel ametlikult kinnitust leidnud, ent asjassepuutuvad eri allikad ei välista gaasimürgitust.

"Mulle ei mahu pähe, kuidas see võimalik on, et kaks inimest korraga niimoodi kaevanduses lämbuvad," ütles kaevurite ja energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski reedel Põhjarannikule.

Eesti Energia saatis neljapäeva õhtul kell 20.59 välja pressiteate õnnetuses hukkunute kohta, kus muu hulgas öeldi: "Õnnetuse põhjused tuvastab uurimine, kuid juba praegu saab öelda, et tegemist ei olnud varingu ega plahvatusega."

Läbindajaid Igor Sannikovi (37) ja Nikolai Ivanovi (38) hakati otsima, kui nad neljapäeva õhtul vahetuse lõppedes maa alt välja ei tulnud.

Surma põhjustajaks gaas?

Selles asjas kriminaalmenetlust juhtiv Viru ringkonnaprokuratuur teatas, et hukkunutel ei tuvastatud väliseid vägivallamärke. Ja ehkki  versioone liikus eile mitmeid, oli peamine neist, et surma põhjuseks võis olla gaas.

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov kinnitas, et allmaakaevanduses on mitmeid gaase, alates looduslikest ning lõpetades diiselmasinate heitgaaside ja õhkimistööde käigus tekkivate gaasidega.

Aleksandrov lausus, et hukkunud olid 18aastase staažiga kogenud läbindajad, kes töötasid nii-öelda eesliinil. Läbindajate ülesanne on puurida kaevandusseina spetsiaalse puurimismasinaga auke, täita need emulsioonlõhkeainega ning plahvatuste abil tekitada kaevanduskäike.

Aleksandrovi sõnul on ka läbindajate tööesi varustatud ventilatsiooniga, ent see pole nii intensiivne kui mujal kaevanduses.

Kaevuritel on olemas vahendid, mis mõeldud kaitseks gaaside eest, ent neid kasutatakse Aleksandrovi sõnutsi vaid siis, kui tekib reaalne vajadus.

Seda, kas hukkunute juures avastati märke, mis võivad viidata meeste katsetele hingamisteid gaasi eest kaitsta, prokuratuur ei öelnud.

Oodatakse ekspertiisi

Viru ringkonnaprokuratuuri nõunik Jelena Filippova ütles, et surma täpse põhjuse selgitab kohtuarstlik ekspertiis. "Ekspert võib põhjuse mitteametlikult öelda küll mõne päeva jooksul, kuid ametliku ekspertiisi tulemuste koostamine võib aega võtta isegi paar kuud," sõnas Filippova.

Kuigi allmaakaevanduses ei ole mobiililevi, on kaevuritel võimalik maa alt ühendust võtta juhtimiskeskusega, selleks on seal olemas spetsiaalsed telefonid. Filippova sõnul aga puuduvad praegu andmed selle kohta, et mehed oleks enne hukkumist püüdnud helistada, et abi kutsuda.

Eesti  Energia Kaevanduste mustemaid aastaid tööõnnetuste seisukohast oli 2008, mil aasta esimesel poolel hukkus Viru ja Estonia kaevanduses kokku kolm töötajat.

Tookord kaotas õnnetuste pärast oma ameti sel ajal Eesti Põlevkivi nime kandnud ettevõtte allmaatööde juht Aleksandr Borovkov.

Eesti Põlevkivi juhatuse toonane esimees Ilmar Jõgi põhjendas seda sammu siis Põhjarannikule nii: "Nagu ikka − keegi peab ju süüdi jääma. Meistrit polnuks mõtet lahti lasta, see oleks liiga odav hind."

Tükitöö ohustab ohutust

Vladislav Ponjatovski peab kaevandustes toimuvate õnnetuste põhisüüdlaseks tükitööd. See aga sunnib tema kinnitusel töötajaid kiirustama ning nii jääb sageli unarusse tööohutusega seonduv. "Me peame sellest tükitöö süsteemist eemalduma, enne olukord ei parane. Veljo Aleksandroviga olen sellest korduvalt rääkinud. Tema mõistab ja on nõus, aga ettevõtete keskastme juhid ei taha sellest kuuldagi. Eks me nüüd peame veel valjemini sellest rääkima," sõnas Ponjatovski.

Veljo Aleksandrovi sõnul pöörab kaevandusettevõte tööohutusele väga suurt tähelepanu, sest põlevkivitootmises on mitmeid riske. "Oleme suurendanud järelevalvet tegevate inimeste arvu ja jälgime pidevalt töökeskkonda ning teeme seal mõõtmisi. Räägime inimestega ja tuletame neile meelde lauset, mis peab kogu aeg silme ees olema: "Tervelt tööle, tervelt koju!", aga ikkagi ei järgita alati nõudeid ega kasutata kohustuslikku varustust," sõnas ta.

Aleksandrov ütles, et Eesti Energia Kaevanduste ettevõtetes toimub keskmiselt 12 tööõnnetust aastas ja seda on võrdluses paljude teiste ettevõtetega tuhande töötaja kohta vähe.

Reedel sündmuskohal viibinud tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Tiit Tabor ütles, et sündmuskoha vaatlus ei andnud vastuseid juhtunu kohta. "Praegu ei tea keegi täpselt, mis juhtus, kõik ootavad ekspertiisi tulemusi," lausus ta. Plahvatusest tekkivate gaaside olemasolu ta kinnitas, ent nagu öeldi talle sündmuskohal, tavaliselt nendega probleeme ei teki: pärast õhkimist seal töörinne tuulutatakse. "Kogenud töötajad rääkisid, et 45 aastat pole kaevandustes midagi sellist juhtunud," lisas Tabor.

Tagasi üles