/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2015/02/12/11994858t1h8cd3.jpg)
Narva võttis treeneritele riigi poolt määratud toetuse endale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas polnud riigi toetusest laste ja noorte treeneritele abi: linnavõimud kahandasid selle arvelt oma panust ja loodetud palgatõusu treenerid ei saanud.
Kultuuriminister Urve Tiidus rääkis möödunud aasta lõpus rahulolevalt, et riik on astunud kauaoodatud sammu, loomaks sporditreeneritele sotsiaalseid tagatisi. Uue toetuse maksmiseks eraldab riik kokku 3,51 miljonit eurot. "Riigi toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalseid garantiisid," teatas minister.
Treenerid lootsid, et nüüdsest kasvab nende palk kindlasti, kuna riik oli ju selleks raha andnud. Ent Narva spordikoolides palk ei tõusnud.
Narva Paemurru spordikooli võimlemistreener Nadežda Zahharenkova rääkis, et jaanuari palk tuli kokkuvõttes samasugune kui varem, ainult et kahes osas: endine palk oli vähenenud riigi toetuse võrra. Sedasama rääkisid ka tema kolleegid. Protesti märgiks on nad alustanud allkirjade kogumist.
"Meil vähendati palka selle summa võrra, mille riik lisanud oli," rääkis Zahharenkova. "Tööleping ei ole muutunud, palk aga tuli kahes osas. See, mille riik lisas, on ajutine toetus − miks mõjutas see meie fikseeritud töötasu?"
Toetus asutustele, mitte treeneritele
Paemurru spordikooli direktori kohusetäitja Leonid Gulov märkis, et asutus täidab töötajate ees oma kohustust ja maksab neile palka töölepingu järgi ning raha allikas polevat niivõrd oluline.
"Iseküsimus on, et linnaeelarvest kokku hoitud raha ei jäänud spordikooli," kinnitas Gulov, et linnavõimud võtsid tänu riigi toetusele vabanenud raha küll ära, kuid kuhu see kulutatakse, pole teada.
Gulov andis mõista, et spordikool oli selle rahaga arvestanud. Selle nimel koostasid spordikooli töötajad positiivseid aruandeid ja saatsid dokumente Tallinna.
"Meie kool oli riigilt saadud raha arvestuses Audentese järel Eestis teisel kohal. See annab tunnistust sellest, et meil on rühmad täis, töö käib ning on olemas baasid, kus harjutada. Ja see töö käis meil ka varem, aga mitte ainult selle pärast, et praegu toetust hakati maksma," märkis ta.
Narva linna kultuuri-, spordi- ja haridusosakonnas soovitati selgituste saamiseks pöörduda rahandusametisse, kellega ses küsimuses arusaamatused tekkinud on. Rahandusametis öeldi, et riiklikku toetust makstakse asutusele − spordiklubile või -koolile − treenerite palgakulude katteks. Toetust makstakse juhul, kui spordiklubi või -kool kohustub omalt poolt katma vähemalt 50 protsenti treenerite palgakuludest koos maksudega.
Nendest tingimustest ei nähtuvat, et treenerite palk peaks üldse kasvama, 50 protsendi suurusest palgatõusust rääkimata.
Narva tegi omamoodi
Ida-Virumaa spordiliidu peasekretäri Rene Kundla sõnul on probleem treeneritele mõeldud toetuse väljamaksmisega tekkinud ainult Narvas; teistes maakonna omavalitsustes treenerite palgad kasvasid.
Narva linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Vladimir Butuzov teatas Põhjarannikule, et seda küsimust arutati nõupidamisel, millest võttis osa ka linna kõrgeim juhtkond.
"Me parandame selle olukorra ära," lubas Butuzov nõupidamise tulemustele tuginedes.
Ent täna tuleb linna esindajatel aru anda Eesti olümpiakomitee asepresidendile Toomas Tõnisele, kes selleks spetsiaalselt ise kohale sõidab. Tõnise on ühtlasi kultuuriministeeriumi nimel toetuse jagamisega tegeleva spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse juhatuse liige.
Eestis taotles toetust 327 spordiklubi, -kooli ja -liitu summas 4,22 miljonit eurot. Kuna riigieelarves on selleks eraldatud vaid 3,51 miljonit, rakendati toetuse suhtes koefitsienti 0,83, teatas kultuuriministeerium.
Narvale maksis riik sporditreenerite palgakulude toetuseks kolmes linna huvikoolis 2015. aasta esimeseks kvartaliks 54 512 eurot (riiklikku toetust makstakse kvartalite kaupa).