/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2015/04/15/11995104t1h300d.jpg)
Narva kindluse müür on hakanud lagunema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas varises sisse osa ajaloolise kindluse müürist. Muuseumis kinnitati, et külastajaid lagunev müür ei ohusta.
Sisse varises osa põhja poole, Peterburi maantee poole jäävast müürist Sõpruse silla lähedal.
Narva muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder ütles Põhjarannikule, et amet on juhtunuga kursis, nagu ka omanik − sihtasutus Narva Muuseum.
Muuseumi direktori Andres Toode sõnul hakatakse müüri küll taastama, ent tähtaegadest on praegu veel vara rääkida: esialgu on tellitud vaid kalkulatsioonid.
"Kõik sellised varingud on veidi ootamatud, ent samas ka ootuspärased, sest müüri seisukorda vaadates on näha, et selline varing võib juhtuda iga kell, aga kus täpselt, ei tea," kinnitas Toode, et peale sisse varisenud koha on ka teisi, kus seesama aset võib leida. Veelgi enam, nõrku kohti on ka lõunapoolses müüris.
Ent külastajatel ei ole vaja midagi karta. "Kindluse sees selliseid kohti ei ole, ainult perimeetris," kinnitas Toode.
Madis Tuuder omakorda kinnitas, et aset leidnud varing inimestele ohtu ei kujuta, muu hulgas ka tänu sellele, et naabruses asub uue piiripunkti ehitusplats. Ent juhtunut võib tema meelest võtta kui ärevaks tegevat signaali. "Ettevaatlik tuleb olla iga pool − ka promenaadil −, sest vanad bastionid on mõnes kohas juba konserveeritud ja tugevdatud, kuid see töö alles jätkub ning seda on kavas teha ka sel aastal," ütles Tuuder.
Narva peaarhitekti Peeter Tambu arvates on varingu põhjus vananemine. "Aeg on oma töö teinud."
"Narva linn ei ole põhimõtteliselt mitte kunagi kindlusesse investeerinud: see on mitme sajandi jooksul ehitatud eri riikide raha eest. Ka 19. ja 20. sajandil andis kindluse restaureerimiseks raha riik. Ja kui see objekt linnale üle anti, ei panustanud linn sellesse sentigi. Loota, et hooned niisama püsivad, ei saa − need on ju samuti elusorganismid nagu kõik muugi siin ilmas ning nende eest tuleb hoolt kanda," rääkis ta.
Põhjaranniku oletused, et müüri võisid kahjustada linnuse hoovis toimuvate kontsertide vali muusika või piiripunktis käivad ehitusprotsessid, lükkas Tambu ümber kui ebateaduslikud.
"Iseasi, et kindluse all olev kalju jõe poolt laguneb, kuid see on juba ammune ja pikk lugu. (…) Lubjakivikalju hävineb looduses − see on alati nii olnud − ning kui inimene tahab sellise kalju kõrval elada, siis tuleb tal selleks midagi ette võtta," tõi ta näiteks Skandinaavia maad, kus teede ääres olevaid kivinõlvu tugevdatakse.