Alutaguse metskond päästis Kuningaküla metsad liigveest

Aasta tagasi ümbruskonna metsa uputanud kraavis pääseb nüüd vesi vabalt liikuma. Foto: ROMAN ŠMELJOV

Mullu kevadel Kuningaküla ja Permisküla kandis uppunud metsamaad pääsesid liigveest, kui RMK Alutaguse metskond seal kraavi kopratammidest puhastas; edasine oleneb kohalike jahimeeste agarusest. 

Eelmise aasta aprillis oli Kuningakülas metsa kasvatav ja hooldav Roman Šmeljov tõsiselt mures kopratammide pärast, mis olid metsaaluse nii üle ujutanud, et vees seistes hukkunud puud ümber kukkusid ning rajatud noorendikud hävisid.

Seaduse järgi on kobraste arvukuse kontrolli all hoidmine maaomaniku enda mure. Kuningaküla ja Permisküla kandi metsi uputanud kuivenduskraav kulgeb läbi nii era- kui riigimetsamaast ja liigvee all kannatas ka tagapool olev riigimets.

Jahimeestega, kes vastastikuse kokkuleppe kohaselt pidanuks õiguse eest Šmeljovi metsas jahti pidada seal ka kopraid ja kopratamme hävitama, metsaomanikul eriti head klappi ei olnud. Kohalike jahimeeste loidust − eriti just kobraste väljapüüdmisel − taunisid aasta tagasi ka Alutaguse metsaülem Koidu Simson ja keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Raivo Sass.

Peakraavid said puhtaks

Nüüd, aasta hiljem, ütles Roman Šmeljov rahulolevalt, et asub oma hukkunud metsauuendust taastama ja liigvee probleem on loodetavasti pikemaks ajaks lahenenud.

"Kuna me jahimeestelt erilist abi ei saanud, pöördusin Alutaguse metskonda," rääkis ta. "Detsembri lõpus istusime metskonna inimeste ja jahimeestega ühise laua taga koos ning leidsime lahenduse. Metskonnast öeldi, et selles kandis on neil kuivendussüsteemide põhjalik korrastamine plaanis alles 2018. aastal, aga nii kaua ei kannata oodata ja mingid tööd tuleb kohe ära teha. Tehtigi: veebruaris tegutses ekskavaator seal ligemale kuu aega ja puhastas suuri peakraave."

Šmeljov kiitis nii metskonda kui ekskavaatorijuhti, kes tema sõnul väga oskuslikult toimetas. "Teadis täpselt, mida ja kuidas teha. Viimases lõpus jäi küll hätta ja ütles, et edasi enam sõita ei julge, jääb sisse. Siis oli veel umbes 300 meetrit vaja minna, et kaks kraavi ühendatud saaks. Läksime appi, panime puid täiteks alla ja tehtud see töö sai."

Peale Šmeljovi pääses oma metsamaid uputavast liigveest veel kolm erametsaomanikku. Ja muidugi suur tükk riigimetsa.

"Jahimehed, kes enne ütlesid, et nad ei saa midagi teha, kuna ei pääse umbes kraavidele ligi, peaksid nüüd küll tegutseda saama," loodab Šmeljov, et jahimehed nüüd olukorda rohkem kontrolli all suudavad hoida.

RMK rajab juurdepääsud

"RMK on võtnud kohustuse rajada seal, kus kopratammidele ligi ei pääse, ühekordse juurdepääsu," ütles Koidu Simson. "Edasine on juba jahimeeste mure: maadel, mis on jahimeestele kasutada antud, peavad nad kobraste arvukust kontrolli all hoidma."

Juurdepääsu rajamise kohustus kehtib riigimetsa majandamise keskusel loomulikult üksnes riigi metsamaa puhul, ent sageli tõuseb sellest kasu ka erametsaomanikele, kelle maid riigimetsa kuivendav kraav samuti mõjutab. Kõnealuses piirkonnas lõigati trass võsast ja segavatest puudest lahti ning tõsteti kraavidest kopratammid välja.

Simsoni sõnul on Alutaguse metskonnas teisigi selliseid kohti, kus jahimehed kopratammidele ligi ei pääse. "Jõugal ja Varesmetsa taga," tõi ta näiteks. "Oleme selliste juurdepääsude rajamisega juba mitu aastat tegelenud, aga eks neid kohti tuleb juurde. Ja kui mõni ala pole jahirendile antud, siis pole seal ka kedagi kobraste arvukust piiramas, nii et kopratammi kraavist välja tõstmine oleks ainult ühekordne ettevõtmine."

Jahimehed võtavad asja tõsiselt

"Oleme tänavu sealt ikka päris hulga kopraid välja võtnud, kaheksa-üheksa tükki nende kahe kraavi pealt, mille RMK ära puhastas," rääkis Permisküla jahtkonna juht Avo Randlo.

Kopratamme oli nende kahe kraavi peale tema sõnul kokku 11: seitse pika ja neli lühema haru peal.

"Olime neid enne ikka lõhkunud ka, aga ega midagi jääb põhja ikka alles, RMK tõstis nüüd need jäägid kõik välja. Muidugi hakkavad koprad kohe uusi ehitama, praegu on need 10-20 sentimeetri kõrgused. Hoiame pidevalt silma peal, sest kui ei jälgi, on kuu aja pärast 15 sentimeetrist juba 55 saanud. Laupäeval-pühapäeval plaaningi jälle vaatama minna; nüüd on hea ligi pääseda, metskond tegi tubli töö ära. Kopraid on seal nüüd vähem ka, vahest ehk viis isendit nende kahe kraavi peale."

Koprajahi aeg sai 15. aprillil otsa ja uuesti tohib neid püüdma hakata alles augustis.