Narva saab suvel puhta joogivee
15. mai 2015, 20:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva uue veepuhastusjaama ehitus on küll lõppenud, kuid täpne kuupäev, millal uus jaam käiku antakse, ei ole veel teada. Vee-ettevõte lubas, et see toimub enne augusti algust.
ASi Narva Vesi uue veefiltreerimisjaama projekteerimise ja ehitamise projekt, mis läks maksma ligikaudu 25 miljonit eurot, on jõudnud lõpusirgele. Vee-ettevõttes öeldi, et praegu on käimas tööde viimane etapp.
Antakse käiku tähtajaks
"Käimas on viimased katsetused," ütles ASi Narva Vesi projektijuht Hilje Õunapuu.
Ta tuletas meelde, et projekti lõpetamise ametlik tähtaeg on 27. juuli ning enne seda ei saa midagi kindlat lubada, kuna iial ei saa välistada ettenägematuid olukordi.
ASi Narva Vesi tegevdirektor ja juhatuse liige Aleksei Voronov kinnitas, et kõik liigub plaanipäraselt.
"Pidulik avamine toimub küll sügise poole, kuid projekti lõpetamise tähtaja [27. juuli] pikendamist ette näha ei ole," ütles ta.
Töid tehakse projekti "Narva linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine" raames ning neid finantseeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist (64,44%), Narva linna eelarvest (25%) ja ASi Narva Vesi vahenditest (10,56%).
Narva linn kasutab joogiveeks Narva jõe ülemjooksult võetavat pinnavett, mida tarnitakse Mustajõe veehaardest, mis asub Narvast 26 kilomeetrit edela pool Vaivara vallas Mustanina külas. Praegu viimaseid kuid toimiv veepuhastusjaam projekteeriti 1969. aastal ja käivitati 1975. aastal. See projekt nägi ette üheastmelise puhastuse ja joogivee kvaliteedi näitajad vastasid tolleaegsetele normidele. Praeguste nõuete järgi ületab raua-, kloori- ja mõningate teiste ainete sisaldus lubatud kontsentratsiooni.
Ja ehkki Narva praegune kraanivesi kõlbab ka joogiks, paljudele linlastele see ei maitse ning nad eelistavad poe- või allikavett.
Uues jaamas on mitu erisugust filtrit ja kuus puhastusastet. Arvatakse, et sellest peaks piisama, isegi kui vee kvaliteet veehaardes jätkuvalt halveneb, näiteks laevanduse, tööstuse jms arenemise tõttu.
Tehtavad kulutused mõjutavad tariife
Aleksei Voronov ütles, et "esialgu suuri hinnamuutusi ette näha ei ole".
"Praegu me ekspluateerime jaama ning vaatame, milliseid kulutusi peame uue tehnoloogia kasutuselevõtu tõttu tegema, ning eks siis paistab," selgitas vee-ettevõtte juht.
Juba varem lõpetati Narvas mastaapne torude vahetamise projekt. Narvas on kokku 220 kilomeetrit kanalisatsiooni- ja 160 kilomeetrit veetorustikke, neist vastavalt 33 ja 43 kilomeetrit rekonstrueeriti aastatel 2012-2014. Selle europrojekti raames vahetati välja vaid kõige suuremad ja kõige halvemas seisukorras olnud magistraaltorud. See läks maksumaksjatele ja ettevõtjale maksma 45,7 miljonit eurot.
Veel varem − 2005. aastal − lõppes samuti Euroopa Liidu toel ASi Narva Vesi puhastusseadmete renoveerimine. Selle projekti maksumus oli 8,8 miljonit eurot.
Kokku on Narva ja Narva-Jõesuu (Narva-Jõesuule kuulub 1,44% ASi Narva Vesi aktsiatest) veemajanduse uuendamisse 14 aasta jooksul investeeritud peaaegu 74 miljonit eurot, millest 63,5% (46,5 miljonit eurot) on tulnud Euroopa fondidest.