Ida-Virus otsitakse võimalusi lõbusõidulaeva käivitamiseks

Nalmond Meri, Villu Vatsfeld, Jüri Taal ja Andres Noormägi arutasid Purtse sadamas, kuidas võiksid saarlased ja idavirulased meresõidu elavdamisel koostööd teha. Foto: Matti Kämärä

Ida-Virumaad väisanud Saaremaa laevaehitajad ehitaksid meelsasti või aitaksid valida lõbusõidulaeva Toila ja Narva vahele. Ida-Viru maavanem loodab, et laevaliin õnnestub Läänemere programmi toel käima panna.

Eile saarlasi võõrustanud Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ütles, et praegu arendatakse ideid, otsitakse partnereid ja kuulatakse teiste kogemusi, et valmistuda sügisel Läänemere programmi taotlusvoorust toetust küsima. Lisaks Euroopa Liidu toetusrahale peaksid investeeringus osalema kohalikud omavalitsused; samuti tuleb leida laevaliini operaator.

"Me oleme sarnases olukorras: kui Saaremaa spaapidajad arutavad, millise lennuki võiks üheskoos käima panna, et tuua endale Skandinaaviast klientuuri juurde, siis Ida-Virumaal räägitakse laevaliinist," märkis laevaehitusfirma Baltic Workboats juhatuse liige Jüri Taal.

Noormägi sõnul pole siiski Ida-Virumaa jaoks põhiline turistide toomine, vaid uue turismiatraktsiooni loomine. "Seesama veest saadav emotsioon puudub kohalikul ja ka kaugemalt tulija pole meid vee pealt näinud aastakümneid. Pankrannik ja Narva jõgi pakuvad võimsaid elamusi."

Taal arvas, et Ida-Virumaa külastajatele oleks eriti huvitav mööda jõge sõitmine. "Ma pole näinud ühtegi eestlast, keda jätaks külmaks, kui näitad üle jõe Venemaad. See on inimestele kindlasti emotsioon."

"Laevalt Narvas maha astudes saab aga jalutada linnusesse, käia kolledžis ja raekojas, einestada restoranis, mis teeb sellest kruiisi tüüpi reisi," nentis ASi Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld.

Kus turistilt raha ära võtta?

Tema tõmbas paralleeli Ida-Virumaa ja Saaremaa vahel nurjunud välislaevaliikluse tõttu: nii, nagu lõpetati aastaid tagasi laevaühendus Sillamäe ja Kotka vahel, tõmmati kriips peale ka Saaremaa ja Läti sadamalinna Ventspilsi ühendusele. Mõlemale sai saatuslikuks pikk sõiduaeg ning mõlema taastamine on jätkuvalt päevakorral.

"Läti laev pole enam käinud seitse aastat, aga inimesed siiamaani küsivad," rääkis Vatsfeld. "Liini taastamisest on unistatud kogu aeg. Kolm aastat tagasi osales Kuressaare koos Ventspilsi ja Visbyga ühisprojektis, kus püüti käima panna laev kolme linna vahel, aga see ei õnnestunud."

Praegu mõeldakse Vatsfeldi sõnul Liivi lahe ristluslaeva käivitamisele. Sealjuures ei käi jutt hiiglaslikust ristluslaevast, mida näeb Tallinna sadamas, vaid paarisajakohalisest alusest, mis mahuks Pärnusse, Riiga ja Kuressaarde sisse sõitma.

"Kes iganes hakkab seda liini tegema, peab endalt küsima, mis on eesmärk: kas võtta turistilt raha ära merel või hoolitseda selle eest, et ta jätab seda rohkem sihtkohta."

Vatsfeld tõdes, et kui kohalikud omavalitsused panevad laeva käima, siis nad tahavad, et inimesed tarbiksid rohkem teenuseid nende territooriumil − nii hotellides, söögikohtades, poodides kui mujal. "Ka Kuressaare soov pole saada ristluslaeva, nii et inimesed söövad, joovad ja magavad laeva peal ning võib-olla korraks käivad lossis, vaid et tuleks rohkem inimesi Kuressaarde kui sihtkohta."

Esialgu Eesti piires

Baltic Workboatsi juhatuse liige Nalmond Meri arvas, et kui teha laevaühendus Toila ja Narva vahel, siis sellel peab olema mõni muu väärtus kui kiirus − autoga saab igal juhul kiiremini. "Peaks põikama ka Venemaale või külastama Narvat."

Noormägi meenutas, et esialgne idee oligi laevaliin koos piiriületusega, nii nagu on Soomes Lappeenranta ja Viiburi vahel. "Enam me sellest esimeses etapis ei räägi ja esialgu piirduks Eesti piires liikuva laevaga, mida saavad kasutada ka väliskülastajad."

Toila vallavalitsuse arendusnõunik ja MTÜ Toila Merepääste juhatuse liige Mehis Luus arvas, et meresõit piki rannikut võiks olla väliskülastajatele atraktiivne ning hea projekti korral oleks Toila nõus kaasa lööma.

"Mõistlik oleks mõlemas suunas kaks reisi päevas. Et näiteks Toila spaahotelli puhkajad veedavad päeva Narvas või Narva-Jõesuus ja tulevad õhtuks hotelli tagasi. Või puhkajad, kes tulevad üle piiri, jätavad auto Narva ja sõidavad laevaga Toila spaasse."

Lisaks idanaabritele köidab meritsi liikumise teema soomlasi. Eelmisel nädalal külastas Ida-Virumaad 14 Soome ajakirjanikku, kes töötavad väljaannetes, mis kajastavad purjetamist ja meresõitu.

"Soomes on purjetamine koondunud rohkem läänekaldale ja saarestikule ning vähem suundutakse ida suunas. Samamoodi on ka Eestis. Seepärast korraldas EAS (ettevõtluse arendamise sihtasutus) pressireisi just Põhja-Eestisse. Ajakirjanikke huvitas, mis seisus on siinsed sadamad ja milliseid teenuseid need pakuvad, samuti küsiti siinsete transpordiühenduste ja vaatamisväärsuste kohta," rääkis soomlasi kohapeal vastu võtnud Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.