Mustas talaaris rahvavalgustaja kaugest minevikust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On kolmapäeva hilisõhtu Jõhvi Mihkli kirikus. Altari ees askeldab mustas talaaris mees, kuid see ei ole Peeter Kaldur. Kas Jõhvi kogudus on endale uue õpetaja leidnud?
Ei ole. See mustas talaaris mees on Ida-Virumaa parim harrastusnäitleja Heiki Pokk ja ta ei asenda Peeter Kaldurit, vaid mängib kaks sajandit tagasi elanud Jõhvi koguduse õpetajat Friedrich Ferdinand Meyerit.
Mida head Meyer tegi?
"Siia, Jõhvi maile tulles sain ma aru, et siin nagu mujalgi Eestis on hariduse omandamine väga puudulikul tasemel," kurdab Poki kehastatud Meyer. "Isegi need õpetajad, kelle ülesandeks oli teistele teadmisi anda, oskasid ise vaid hädapäraselt lugeda."
Kus häda näed laita, seal tule ja aita! 1848. aastal Karulast Jõhvi tulnud Meyer avas siin neli aastat hiljem kirikukooli ja oli selle juhataja. Kümme aastat hiljem sai kirikukoolist juba kihelkonnakool.
Mida head Meyer veel tegi?
1865. aastal korraldas Meyer Eesti esimese kihelkondadevaheline laulupeo. See juhtus neli aastat enne esimest üle-eestilist laulupidu Tartus.
Meyer oli seega väärt mees õpetaja talaari kandma. "Jõhvi kihelkonnal vedas, et ta siia sattus. See oli suur saatusekäik," märgib Lembit Prits, kes kirjutas Meyerist näitemängu pealkirja all "See on kui kuldne side..." ning selle lavastas.
Näha saab seda juba ülehomme, 28. mail Jõhvi kirikus. Etendus − esimene ja ühtlasi ka viimane, sest rohkem seda vähemalt Jõhvis ei mängita − algab kell 19. (Aga kui mõni teine vald on tahtmist täis seda lavastust oma õue peal näidata, asub näitemängu seltskond rõõmuga teele.)
Aga niisiis − on kolmapäeva hilisõhtu Mihkli kirikus ning mustas talaaris mees, kes altari ees askeldab, pole mitte Peeter Kaldur, vaid Friedrich Ferdinand Meyer Heiki Poki kehastuses.
Meyer on hajameelne ning ehkki ta oli ise mõne aja eest palunud, et talle mõni suutäis süüa toodaks, sest ta pole päeva jooksul palukesti suhu saanud, ei mõista ta, miks toatüdruk Ann on talle kandiku laua peale sättinud.
Õpetajahärra pole hajameelne sellepärast, et ta mõtted uitaksid tont teab kus. Õpetajahärra mõtted on jumala ja rahva teenimise juures, täpsemalt kihelkondadevahelise laulupeo korraldamise juures.
Ajalooline fakt
Külamehed Madis Hannus ja Mats lubavad Anni pealekäimisel õpetajahärrale, et nad nüüd ja edaspidi väga usinasti kooslaulmisel osalevad ega vaata enam kõrtsi poolegi.
Matsi mängib Jõhvi valla kunstnik Kalev Prits, kel ei taha see kõrtsi poole mitte vaatamise lubadus kuidagi välja tulla. Küll lubab valet asja, küll õiget, aga vales kohas.
Prits võrdleb ennast Jüri Järveti mängitud Käberlinskiga − vana näitlejaga, kel ei jäänud tekst kuidagi pähe − ning tsiteerib igasuguse kannatuse kaotanud lavastaja sõnu Käberlinskile (lavastajat mängis Eino Baskin): "Kolm proovi, kuus tundi ja ei kirbusittagi!"
Oma elus tosin näitemängu kirjutanud ning need kõik harrastusnäitlejatega lavale toonud Lembit Pritsul aga kannatust jagub − rohkem ja veel.
Suurte sammudega suundub vahekäigust altari poole Kukruse mõisa omanik, ajaloohuviline polkovnik Robert von Toll, et Meyeriga eelolevast laulupeost rääkida.
Teda mängib Hans Lõo.
Lõo samm läikima löödud säärsaabastes on väärikas nagu vonnile kohane.
"Kaltsupoest sain mõne euroga kätte," paljastab lavastaja säärikute päritolu, tõdedes, et sellega oli üks mure jälle murtud.
Von Toll lubab, et kui see suur laulupüha lausa rongkäiguga alguse saab, annetab tema selleks puhuks oma vedruvankri.
"Ajalooline fakt on selline, et von Toll andiski oma vedruvankrit kasutada, ainult et mitte Jõhvi laulupäeval, vaid esimesel üle-eestilisel laulupeol Tartus," täpsustab Prits.
Enne koorilaulu kõlamist, mis paneb sellele näitemängule punkti, tuleb von Toll veel kord publiku ette, et oma silmaga veenduda, "kas talurahvas ikka küllaga sõnnikut kultuurivagudesse viskab".
"Tulge ülehomme õhtul teiegi!" kutsub lavastaja järjekordset Jõhvi ajaloo ainelist näitemängu kaema.
Aga enne seda vaadake, kas leiate Jõhvi kalmistult üles Meyeri haua tähise.
Jajaa, see kaks sajandit tagasi elanud rahvavalgustaja on Jõhvi kalmistule maetud, kohe kabeli juurde.