Kuuldused ajalehtede surmast on kõvasti liialdatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kuigi vahel võib jääda mulje, et kogu maailm on kolinud internetti ning vaid seal liigub informatsioon, on tegelikkus siiski sootuks teistsugune.
Interneti ja sotsiaalmeedia eri vormid on avardanud nii suhtlemise kui info leviku võimalusi, kuid see ei tähenda sugugi, et klassikalised meediakanalid oleksid oma olulise rolli kaotanud. Nii nagu kino tulek ei hävitanud teatrit, pole ka internet mitmesugustele prognoosidele ja pakutud tähtaegadele vaatamata näiteks paberlehti kõrvale tõrjunud.
Selle järjekordseks tõestuseks on kultuuriministeeriumi poolt eile avalikustatud värskes lõimumismonitooringus kogutud andmed. Eestikeelsed ajalehed on väga olulised infoallikad 74 protsendile eestlastele ja venekeelsed ajalehed 52 protsendile muust rahvusest Eestis elavatele inimestele. Ajalehed edestavad nii uudisteportaale kui ka sotsiaalmeediat. Tähelepanuväärne on seegi, et teistest rahvustest inimestele on kohalikud ajalehed märksa olulisemad infokandjad kui Venemaa ajalehed. Usaldusväärsuselt jäävad ajalehed alla vaid televisioonile.
Ajalehtede jätkuvat populaarsust kinnitavad ka äsjased Eesti lugejauuringu andmed. Näiteks Põhjaranniku püsilugejate arv ulatus 31 000ni, mis jääb maakonnalehtedest napilt alla vaid Pärnu Postimehele. Seevastu meie venekeelsel kuulehel Severnoje Poberežje Ekstra ulatub lugejaskond 60 000 inimeseni. Need on vägagi märkimisväärsed arvud, sest hõlmavad kokku kõvasti üle poole Ida-Virumaa elanikest ja näitavad, et ajaleht on endiselt väga oluline infokanal.