Saada vihje

ALUTAGUSE MALEVLANE Jaak Saar: "Positiivne emotsioon on ka Kaitseliidus parim motiveerija"

Copy
Jaak Saare sõnul on Kaitseliitu kuulumine loomulik osa tema elust ja see meeldib talle.
Jaak Saare sõnul on Kaitseliitu kuulumine loomulik osa tema elust ja see meeldib talle. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Ma pean lugu nendest meestest ja naistest, kes vabatahtlikuna pühendavad oma aega Kaitseliidule, ja ma tahan, et neil oleks hea selles organisatsioonis olla. Olen üritanud, et organisatsioon areneks ja selle liikmed oleksid hästi hoitud," ütleb juba ligemale paarkümmend aastat Alutaguse maleva pealiku abina tegutsenud Jaak Saar.

Märtsis 35. aastapäeva tähistavas Kaitseliidu Alutaguse malevas on Jaak Saar üks staažikamaid liikmeid. Ta meenutab soojalt 1990. aastate algust, kui organisatsiooni ehitamisel ei olnud eeskuju suurt kusagilt võtta, aga samas tuli võtta vastutus ja teha parimaid otsuseid oma sisetunde põhjal. "See, mis edasi viis, oli sügav patriotismitunne, aga see oli tol ajal iseloomulik ka teistel elualadel," sõnas ta, märkides, et Kaitseliidus olemine on saanud loomulikuks osaks tema elust ja see meeldib talle.

Olnud kaheksa pealiku abi

Kui Jaak Saarest sai 1990. aastate keskel tollase Hansapanga Ida-Virumaa esinduse juht, haaras see pingeline töö ta algusaastatel täiega endasse ja Kaitseliidu jaoks jäi aega vähem. "Ma ei astunud välja, aga ei jõudnud olla nii aktiivne nagu varem," meenutas ta.

Ligemale kakskümmend aastat tagasi kutsus aga tollane Alutaguse maleva pealik Arno Kodu ta endale abiks ja sealt peale on Saar olnud selles rollis kuni praeguseni, olles järjest ka Tarmo Antoni, Ain Krondeli, Margus Etsi, Mati Kuusvere, Aivar Oja, Erkki Karuksi ja praegu Jaanus Ainsalu abi.

Maleva pealiku abi kuulub automaatselt ka maleva juhatusse. Pealiku abi rolli kujundamisel on Saare sõnul oluline mõju igal pealikul, kellest igaüks on omamoodi isiksus. "Pealiku abi ja ka maleva juhatus on eelkõige ikkagi nõuandjad. Üks minu ülesanne on aidata viia maleva pealike sihid ja eesmärgid liikmeteni ning teiselt poolt kogukonna liikmete ja omavalitsusjuhtide mõtted pealikuni," ütles ta.

Arno Kodu.
Arno Kodu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Arno Kodu: "Jaak aitas mul näha suuremat pilti"

Aastatel 2003-2012 mõneaastase pausiga Alutaguse maleva pealik olnud Arno Kodu ütles, et kutsus Jaak Saare endale abiks, kuna tundis, et vajab otsuste tegemisel kõrvale inimest, kes näeb suuremat kohalikku pilti.

"Selliste inimeste pink, kes on seotud Kaitseliiduga ja tuttavad selle teemadega, aga samas oma põhitöö kaudu Ida-Virumaal tuntud ja aktiivsed, ei ole pikk. Mul oli hea meel, et Jaak ütles jah, kui kauplesin teda endale abiks," meenutas Kodu.

Kodu sõnul oli tema pealikuks olemise aastatel Jaak Saar talle parimas mõttes nõuandja. "Sa võid ju iseenese tarkusest tark olla, aga hea, kui su kõrval on selliseid inimesi, kes teavad ka muudest asjadest kui su oma kitsas rida. Ükski inimene ei saa olla lõpuni tark," tõdes Kodu, märkides, et ega siis ilmaasjata pole Kaitseliidus nähtud ette vanemate kogud ja pealike abid.

Ta märkis, et kui kaadriväelane istub staabis, siis ta ei näe ega tunneta kõike, mis ümber on. "Otsuste tegemisel on vaja nõuandjaid, kes näevad ka suuremat pilti. Jaak ongi üks sellistest," sõnas ta.

Vabatahtlikke motiveerivad head emotsioonid

Jaak Saar peab oluliseks, et malev tugevneks ka sisemiselt organisatsioonina. "Ma pean lugu nendest meestest ja naistest, kes vabatahtlikuna pühendavad oma aega Kaitseliidule, ja ma tahan, et neil oleks selles organisatsioonis hea olla. Olen üritanud, et organisatsioon areneks ja selle liikmed oleksid hästi hoitud. Kui hästi see on õnnestunud, on iseasi, kõik ei sõltu minust ka. Palju oleneb eelkõige igast malevkonnast endast. Maleva juhatus ei pea kaugeltki kõike malevkondadele ette ütlema," leiab ta.

Malevkondadest tuleb väga palju algatusi, mis sageli ei jõuagi laiema avalikkuse ette. "Suur asi on, et kaitseliitlaste seas on tublisid entusiaste, kes tegelevad noortega. Sageli tuleb algatus nendelt, kelle oma laps või lapselaps on noorkotka või kodutütre eas," ütles ta.

Aastatega on Kaitseliidust saanud professionaalsete kaitseliitlaste juhitud organisatsioon. "Meie lahingurühmad teevad oma asju suure huvi ja kirega. Selle kõrval peame praegu rohkem pingutama selle nimel, et kogukonna tunnetuslik pool ei hajuks," leiab Saar, kelle sõnul tuleb pingutada ka selleks, et eakamad kaitseliitlased, kes on Kaitseliiduga harjunud, kuid enam vanuse tõttu metsas õppustel ei käi, leiaksid organisatsioonis vajalikku ja kasulikku tegevust. "Tean enda kui vabatahtliku nahal, et kõige paremini motiveerivad head emotsioonid. On tähtis, et neid saaksid tunda kõik liikmed."

Mullu novembris 60. sünnipäeva tähistanud Jaak Saar, kes põhitööna on Jõhvi põhikooli arendusjuhi ametis, mõtleb ka sellele, et annaks maleva pealiku abi rolli meelsasti kellelegi nooremale üle. "Muidugi püüan oma teadmiste, kogemuste ja suhetega Kaitseliidule ka edaspidi kasulik olla. Aga vanamehed ei pea juhtima. Juhi abi roll on samuti muutunud. Võib-olla võiks seda tööd teha keegi sellest põlvkonnast, kes käib ise praegu pidevalt õppustel," arvab ta.

Tagasi üles