:format(webp)/nginx/o/2025/03/19/16722906t1hb616.jpg)
"Kuningas Frederikilt on sõnum, et võite end täna õhtul kuninglikult tunda," tervitas naljatledes Eesti aukonsul Taanis Filip Dalthur Rasmussen Mäetaguse mõisahäärberisse saabunud külalisi, kes said kahel õhtul osa Taani kuninglikust jahisöömingust. Uhkest traditsioonist, mis elab Taanis siiamaani ja jõudis Eestisse esimest korda.
Kui Filip Dalthur Rasmussen helistas eelmisel suvel Mäetaguse mõisas tegutseva SPA-hotelli Von Rosen juhile Sander Reelole, oli tal kaks küsimust. Esiteks, kas Eestis võiks katsetada kuninglikku jahisöömingut, vana Taani traditsiooni? Ja teiseks, kus seda võiks teha?
Maja peremees Sander Reelo vastas esimesele küsimusele "jah". Ja teisele küsimusele omakorda küsimusega: "Sa helistad mulle ja arvad, et ma soovitaksin sulle midagi muud? Teeme siin!"
Sander Reelol polnud aimugi, millele ta oma käe annab. Aga ta teadis, et Mäetaguse mõisas on alati osatud pidusid pidada ja need on olnud au sees. "Kunagisel mõisahärral oli juubel ja kuigi mõis põles päev varem maha, pidu ära ei jäänud. Täna jääb kindlasti maja alles ja pidu peame ka!"
Filip Dalthur Rasmussen selgitas, mida kuninglik jahisööming endast kujutab. See on rikkalik söömaaeg, mis järgnes Taani mõisates kuninglikule jahile, millest võttis osa ka kuningas ise. Õhtusöömaajal serveeriti kõike seda, mida jahil õnnestus kätte saada. Samal ajal kui uhkelt riietatud aadlikud parimaid palasid nautisid, piilusid kohalikud akna taga, et näha kuningat ja tema kõrgeid külalisi.
"See traditsioon on püsinud tänini, küll natukene muutunud kujul, sest meil on kuningapere, keda taanlased, erinevalt inglastest, tõesti armastavad ja sügavalt austavad. Täna olete teie kuningas Frederiki kõrged külalised," pöördus Taani traditsiooni Eestisse tooja külaliste poole.
Rasmussen lisas, et tal on suur au korraldada jahisöömingut just Ida-Virumaal, kuna on selle piirkonna turismiinimestega teinud tihedat koostööd peaaegu kaks aastat.
"Olen inspireerinud ja saanud ise inspiratsiooni. Siin on positiivsed ja energilised inimesed. Ida-Virumaa tahab saada rohkem turiste ja on teinud otsuse, et soovib olla kõige külalislahkem maakond Eestis. Peaaegu kõik turismiklastri partnerid sõlmisid külalislahkuse kokkuleppe, sest tahavad olla võitjad. See on hea otsus."
/nginx/o/2025/03/19/16722910t1h0fb3.jpg)
Rasmussen tõdes, et on rohkem kui veerandsada aastat töötanud kahe riigi äri-, haridus- ja kultuurisidemete arendamise nimel.
"On oluline, et oleksime lähedased, kuna meil on nii palju ühist ja on nii palju asju, mida võiksime üksteiselt õppida. Praeguses konfliktiderohkes maailmas peavad väikesed riigid kokku hoidma," rääkis Rasmussen, kelle sõnul ei saa ka unustada, et taanlased said Eestist oma lipu. Sellega viitas ta legendile, mille järgi langes Dannebrogi lipp taevast Tallinna linna all peetud lahingu ajal 1219. aastal, tuues taanlastele võidu.
Õhtujuht Mart Sander ütles, et Mäetaguse mõisa kunagised omanikud von Rosenid olid ühed esimestest aadliperedest, kes Eestisse jõudsid, ja seda juba õndsal Taani ajal.
"Esimesed Rosenid saabusid Eestisse ainult kaheksateist aastat pärast seda, kui Dannebrog taevast langes. Ja kui arvestada, et viimased lahkusid 1939. aastal Saksamaale, võib öelda, et see perekond oli Eestiga seotud seitsesada aastat. Meil on raske pidada baltisakslasi omadeks, aga need, kelle seitsesada aastat möödusid siin riigis, ei saa kuidagi olla ka võõrad."
Mäetaguse mõisa valitsenud perekond saab kindlasti lähedasemaks, kui suvel ära vaadata Mart Sanderi kirjutatud näidend "Roosivõti", mis sündis tuntud muusiku, lavastaja, kirjaniku ja filmitegija peas hämmastavalt kiiresti. Jaanuari alguses esines ta siin kandis koos laulja ja näitleja Triin Lellepiga ning ööbis Mäetaguse mõisas. Pärast ringkäiku mõisakompleksis lõi loovus valla ja oli selge, et siin peab midagi lavastama või filmima.
"Mõte hakkas kohe lendama ja kui me jõudsime Mäetaguselt autoga tagasi Tallinna, oli mul enam-vähem selge, mis siin hakkab toimuma," rääkis suvelavastuse autor. "Roosivõti", mis räägib von Roseni perekonna daamide saladustest, jõuab Mäetaguse mõisas lavale jaanipäeva paiku. "Kõik lood on põnevuse ja müstika hõngulised," kinnitas Mart Sander, kes ühe katkendi koos Triin Lellepiga ka ette kandis.
/nginx/o/2025/03/19/16722907t1hc2b7.jpg)
/nginx/o/2025/03/19/16722912t1h2788.jpg)
"Kuigi õhtusöök oli väga pidulik, ei tekkinud kahvel-kõhus-tunnet. Taani eripära on inimlik kuninglikkus. Taanlased on inimeste inimesed ja see väljendus ka selles, et õhtu lõpus kutsuti kogu võrratu meeskond rahva ette.
Selline tänulikkus on tegelikult väga kuninglik ja liigutas mind õhtusöögi juures kõige rohkem. See oli hästi emotsionaalne ja eriti tore seetõttu, et publik tõusis püsti. Seda ju Eestis tavaliselt ei tehta. Ja teeninduse kvaliteet oli tõesti kuninglik, klass omaette.
Sündmuse taga oli Filip [Eesti aukonsul Taanis Filip Dalthur Rasmussen − toim.]. See on meile nagu taeva kingitus, et ta on tahtnud siia piiri peale tulla, soovib tuua turiste ja on meid selliste ettevõtmistega palju aidanud. Taani kuninglik jahisööming on üks näide tema ägedast ideest ja SPA-hotelliga Von Rosen sündinud koostööst. Filip võimestab meie inimesi oma ideede ja toetusega.
Õhtusöögil üllatas veel rikkalik kultuuriprogramm, mis oli kõrgem tase. See oli ka taeva kingitus, et Mart Sander sattus kogemata jaanuaris Von Rosenisse ja Sander Reelo ta ära rääkis. Programm oli väga kvaliteetne, kirglik ja läks hinge."
"Minnes tundsin end kohmetuna, pole ju käinud sellistel sündmustel. Aga kohapeal kohmetus kadus. Seltskond, kes oli kokku tulnud, oli väärikas, samasuguste väärtushinnangutega ja peo lõpuni väljapeetud. Inimesed tundsid end mugavalt, nautisid etteasteid ja toitu."
/nginx/o/2025/03/19/16722914t1hf974.jpg)
/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)