Kuidas saada taimetargaks? Targematelt õppides

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Endisest kokast metsavaht Lauri Kristjan hoolitses rohelise kõhutäie eest.
Endisest kokast metsavaht Lauri Kristjan hoolitses rohelise kõhutäie eest. Foto: Erik Kalda

Kui taimepill ja -vaip saavad valmis meisterdatud ning lõngad värvitud, on aeg umbrohutoidust kõht täis pugida ning ravimteed peale rüübata. Kõike seda ja rohkemgi veel pakkus läinud pühapäeval toimunud taimeperepäev RMK Kauksi looduskeskuses.

Ravimteede õpitoas toimuv meenutab veini degusteerimist, sest siingi hinnatakse joogi välimust, lõhna ja maitset.Teejuhtideks pole sedapuhku vanarahvas, vaid noored neiud: arstiks õppiv Kelli Kuligina ja tulevane proviisor Anu Viispert. Mõlemad panustavad taimeperepäeva Alutaguse matkaklubi esindajatena.

Kui Kelli ema, Alutaguse matkaklubi juht Ingrid Kuligina tunneb 12st proovitud ravimteest ära 10, siis järgmisel seltskonnal nii hästi ei lähe. Õnneks on äraarvamismängus abiks katusealuse seintele riputatud infolehed. Nii õnnestub välistamise teel ka taimi tundmata lõpuks täppi panna.

Alustuseks joome tilgatumaks topsi, mis kannab numbrit 8. Tee on ilusa värvi ja maheda maitsega. Põdrakanep? Nõges? Maasikas? Raudrohi? Ei, ei, ei ja veel kord ei.

Küsime vihjeid, mille vastu see tee hea on. Korrastab seedetegevust, kasutatakse ka külmetuse ja palaviku korral. Rahvaravimina liigse rasvumise puhul, aga põhjust pole leitud, miks see võiks niimoodi toimida, loetleb Kelli Kuligina.

"Valage aga juurde," kostab degusteerijate seast, kes lähevad elevile just rasvumisvastase toime peale. Ja õige vastus on... kanarbik.

"Proovime nüüd seda omapärase maitsega teed. Nuusutage, tundke selle järelmaitset!" juhatab Kuligina järgmise topsi juurde.

Lõhna on sellel joogil rohkem kui maitset. Et tegemist on kuusevõrseteega, annab jällegi pikalt mõistatada.

Järgmine rüübe on veidi hapukas ja mahe. "See on väga hea taim, temast saab kasutada peaaegu kõike: õisi, lehti, juuri. Ta on rahustava toimega, natukene palderjani moodi, aga ei ole palderjan. Välispidiselt saab selle taime tee tõmmist kasutada nahapõletiku korral. See on ka täiesti kasutatav söögiks," tutvustab Kuligina.

Mõnusa maitsega jook osutub põdrakanepiteeks. Hiljem loen juurde, et see pika roosakaslillaka õisikuga taim ravib 99 haigust!

Põdrakanepi varumiseks on muide praegu just õige aeg. "Näiteks kaselehed tuleks korjata enne jaanipäeva ja köömneid on veel vara korjata. Ka kanarbikuga tuleks natukene veel oodata," selgitab Kuligina.

Meeldiv ja vähem meeldiv rohumaitse

Mekime nõgest ja tedremaranat − mõlemad meeldiva rohumaitsega.

Vahelduse mõttes pakutakse järgmisena mõrkjat vedelikku. "See on väga hea köharohi, tõstab söögiisu ja korrastab seedimist. Välispidiselt kasutatakse limaskestapõletike puhul," tutvustab Kuligina ja loeb õigeks vastuseks Islandi käokõrva.

Viispert soovitab seda kasutada teesegus koos mõne mahedama taimega, mis mõru meki ära peidab. Nii nagu on raudrohul parem maitse, kui seda kummeliga segada.

Teeme tutvust ka heamaitselise köharohuga, mille toime ei ole küll nii tugev kui Islandi käokõrval. Nõmmliivatee osutub Kuligina üheks lemmikuks. "Juunis ja juulis on nõmmliivatee kõige toimeainerikkam. Mina lisan sellele tihti raudrohtu, võib panna ka näiteks naistepuna ja põldosja."

Maasikalehtedest valmistatud tee osutub teistest magusamaks. Väga hästi pidi see toimima kõhulahtisuse korral. "Maasikalehtede vesitõmmist kasutatakse, et kortse ära hoida. Ise pole proovinud," jutustab Kuligina.

Pikaldase toimega

Kaks viimast rüübet, mida proovime, soodustavad uriinieritust. Väliüritusel tarbimiseks ei mõju need just kutsuvalt. "Nii kiiresti see asi ei toimi," julgustab Kuligina ja pakub esmalt kaseleheteed. Kuna see on valmistatud kuivatatud lehtedest, pole lõhn kohe äratuntav. "Kui kasutada värskeid lehti, oleks lõhn rohkem viha moodi ja ka värvus tumedam."

Viimane äraarvatu on Kuligina sõnul üks tugevama toimega taimi, mida kasutatakse bakteriaalsete põiepõletike korral. See on põldosja- ehk konnakuusetee, mida sobib segada leesikaga.

Ravimteede maitsmise maraton selja taga, tundub, et midagi on saanud rüübata iga häda vastu. "Kui kasutada ravimtaime tervistaval eesmärgil, tuleks sellest valmistatud teed juua vähemalt nädal-kaks järjest, et toime välja tuleks," õpetavad neiud. "Ja taimi kokku segades võiksid toimed olla sarnased, mitte vastandlikud."

Tulevase proviisorina on Viispert õppinud ravimtaimi terve semestri. "Meilt küsiti samamoodi, mis taim see on ja milleks ta hea on."

Arstid taimi nii sügavuti tundma ei õpi. "Aga toimeid ikkagi," ütleb Kuligina. "Me täiendame teineteist."

Kui ravimteed Kauksi looduskeskuses igapäevaselt ei saa, siis metsaklassi sisse seatud ravimtaimenäitus jääb avatuks sügiseni, kuni tuleb teha ruumi seentele. Looduskeskuse juhataja Aune Ferschel räägib, et esimene versioon sellest rändnäitusest sai valmis rohkem kui viis aastat tagasi, aga tänavu on seda põhjalikult uuendatud.

Ta lisab, et eriti põnev on tutvuda näitusel taimedega, millel on kahetine toime. Nagu näiteks sookail, mis on mürgine, aga mille noori võrseid kasutatakse ravimtaimena, sest nende eeterlikud õlid hävitavad mikroobe ja viirusi.

Roheline kõhutäis

Taimeperepäeva kõige isuäratavamad lõhnad tulevad aga vokkpannilt ja seal on kartulitele seltsiks ainult sellised taimed, mis on üheselt söödavad.

Endine kokk ja praegu RMK loodusvahi ametit pidav Lauri Kristjan tutvustab, et pannilt leiab kõikvõimalikku kraami, mis on roheline ja kõlbab süüa. Siin on naati ja nõgest, kuusevõrseid ja angervaksa, võilille ja kress-salatit. Maitseks ja värviks veel sibulat, porgandit ja peterselli. Enamikku koostisosi saab ka eraldi degusteerida ja ise erisuguseid maitseid kokku panna.

"Ütlen ausalt, et kodus ma sellist toitu ei tee. Materjali varumine võtab päris palju aega − kõik ei kasva ju ühes hunnikus," tunnistab Kristjan.

Näiteks kuusevõrsete korjamiseks on praegu liiga hilja, seetõttu on need pärit Kauksi looduskeskuse sügavkülmast. RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse sõnul hoitakse kuusevõrseid peamiselt talveks, et neist lastegruppidele vitamiinirikast teed keeta.

Kui meesterahvad kipuvad tavaliselt umbrohutoitu ära põlgama, siis Juuse taldrikutäiest rohelisest ära ei ütle. Kuuma kartuli kõrvale saab tõsta Goethe lemmiksalatit. Ka see koosneb peaasjalikult umbrohust.

Tagasi üles